2020. aasta muutis meie elu ja kodusid

2020. aasta muutis meie elu viisidel, mida me ei osanud ettegi kujutada. Paljud tegevused, mida me varem mujal tegime, kolisid järsku meiega koju.
 
Osal meist oli ees veelgi keerulisem väljakutse, sest nüüd tuli kogu pere erinevad tegevused ühte kohta ära mahutada. Sellest lähtuvalt läbis uuenduskuuri ka IKEA Tallinna väljastuspunkti näidiskorter, mille nutikaid lahendusi on kõik uudistama oodatud. Mõnusasse ja harmooniliselt sisustatud elutuppa on nüüd mahutatud lausa kaks nurgakest töötegemise jaoks. 

Hästi kujundatud kodu on vajalik õnnetunde loomiseks
Psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa usub, et inimeste kodud said viimase aasta jooksul tõeliselt proovile pandud. „Kui elame tavapärases töörütmis, mil jõuame koju hilisõhtuks või halvimal juhul ainult magama, siis me ei märkagi oma elukeskkonna tugevaid või nõrku külgi. Kui aga veedame kodus rohkem aega koos pereliikmetega, on tõehetk käes,” ütles Saar-Veelmaa. „Hubasuseks pole tingimata tarvis suuri eluruume, piisab ka mugavast diivanist, potitaimedest ja küünaldest. Kui meie kodud on vastavalt meie maitsele ja isikupärale hästi kujundatud, loovad need ka õnnetunde,” ütles psühholoog.

Elutoa uued funktsioonid
Elutuba ja diivan on endiselt enamike tegevuste keskpunktiks, ent uutes oludes on need saanud teise tähenduse. Diivan ei ole enam koht, kus pere ainult teleri ees aega veedab, vaid see täidab meie uue elurütmi juures palju suuremat rolli, olles nii mänguplats, töönurk kui ka koht, kus lihtsalt mediteerida.
Osaliselt annab kodus veedetud aeg meile ka rohkem paindlikkust. Näiteks ei pea kodukontori tööpäev algama tingimata töölaua taga või lõppema sealt tõustes. Kiiremad hommikused või õhtused meilid saab sülearvuti abil saata ka diivanilt tõusmata. Siiski tuleks ka diivanil olles meeles pidada õiget kehahoiakut. Tänu väikesele ja stiilsele sülearvuti alusele on olemas koht, kuhu toetada läpakas ja vajadusel kasvõi snäkikauss.

Kodune töönurgake võtab vähem ruumi kui arvad
Koroonapandeemia suurendas inimeste vajadust koduse töökoha järele – 36% Eesti elanikest töötas piirangute ajal just kodust. Kõigil pole aga kodus spetsiaalset või mugavat töökohta. IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi leidis võimaluse luua töönurk ka IKEA näidiskorterisse, kus selleks esmapilgul ruumi justkui polnud.
Sisekujundaja sõnul piisab juba sellest, kui kodus leidub mõni tühi sein või kasutamata nišš mõne mööblieseme vahel. „Ergonoomiline töökoht on kodukontoris kõige olulisem. Mahutasime tavalise suurusega elutuppa reguleeritava kõrgusega kontorilaua, mille taga on võimalik istuda, seista või kasutada seisupukki. Seejuures on laua kõrgendamine imelihtne tänu lauaplaadi alla peidetud vändale,” lisas Tammekivi. 
„Kodukontori üks suurimaid väljakutseid on hea valgustus, mis on oluline just videokõnesid tehes. Tihti on probleemiks vale nurga alt tulev või lihtsalt ebapiisav valgus. Paigaldasime reguleeritava valgusega FLOALT paneeli töölaua kohale, muutes sedasi videokõne tegemise professionaalsemaks ja valguslahenduse leidmise lihtsamaks. Paneeli saab reguleerida juhtmevaba puldiga, soojast valgusest külmaks ja hämarast täisvõimsuseni vaid ühe nupuvajutusega,” selgitas ta.

Väikeses ruumis on esikohal funktsionaalsed mööbliesemed
Sisekujundaja tõi välja, et kõigi tööga seotud esemete hoiustamiseks pole kapp ilmtingimata vajalik. „Ratastel abilauda saab kodus kasutada mitmel otstarbel, ka töölaua kõrval. Seda saab igal ajal veeretada, kuhu vaja, ja see võtab vähe ruumi,” sõnas Tammekivi.

Väikeses toas tuleks kasutada kogu vaba ruumi
IKEA sisekujundaja leiab, et väikeses korteris ei peaks ka diivani tagune olema tühi, kuna nii kaotatakse väärtuslikku seinaruumi. „Näidiskorteris paigaldasime diivani ja seina vahele IVAR moodulsüsteemi, andes toale juurde väärtuslikku ruumi raamatute, pliiatsite, lillede või pleedide hoiustamiseks. Riiuli külge kinnitasime lambi, et vajadusel anda diivanil töötamiseks lisavalgust,” ütles IKEA sisekujundusspetsialist.

Sinu uus kodune elu
Me usume, et kodu on maailma kõige tähtsam paik. Seetõttu viib IKEA igal aastal läbi ülemaailmse uuringu nimega „Kodune elu“. Uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas inimesed elavad, ja mõista, mis muudab nende koduse elu paremaks.