Täidame kodud rõõmuga

„Inimesed külastavad teatud parke, restorane või teisi kohti seetõttu, et need meeldivad neile või näevad Instagramis hea välja. Kuid pandeemia järel oleme aru saanud, et elu nautimise tunnet soovitakse üha rohkem koju kaasa viia ja seal uuesti kogeda.“

Eesti IKEA sisekujundajate juht
Brita Mikvere

Heaolu ja õnne tähendus on muutunud

Kultuurilised nihked kujundavad praegu ümber meie suhet vaimse heaoluga, samuti heaolu ja õnne tähendust. Notseeboefekti käsitlevates uuringutes tõstetakse esile ohte, mis seostuvad tervise liigse jälgimisega, samas kui nn niisama tiksumine ja teised sarnased nähtused annavad märku igatsusest piiride, puhkuse ja taastumise järele. Need traditsioonilist tootlikkust küsimärgi alla seadvad mõtteviisid peegeldavad laiemat vastuseisu orav-rattas-töötamiskultuurile ja läbipõlemisele. Selles kontekstis saab kodust nii rahulik endaga olemise paik kui ka ruum, kus püüelda rõõmu poole kaasaegses maailmas, mis eeldab inimeselt pidevat tegutsemist.

Kaardistame rõõmu

Eri maailmanurkade elanikele teevad kodus rõõmu eri asjad:
 

1. Eesti üksikud hundid​

Eesti elanikud eelistavad tihti omaenda seltskonda – üksi olemist naudib neist 43%. Maailma keskmine on 33%.​
 

2. Läti – huvitegevused​

Läti inimestele teeb kõige suuremat rõõmu tegelemine hobide ja huvialadega – nii ütleb neist 34%, mis on ka maailma keskmine tulemus.​
 

3. Leedu – karukallid​

Lisaks hobidega tegelemisele armastavad Leedu elanikud oma lähedasi kallistada – nii ütleb neist 36%, mis ületab maailma keskmist, 35%.​
 

4. Baltlaste õnne valem​ – hobid ja huvid

Kui Baltikumi inimeste arvamus kokku liita, naudivad nad kõige rohkem hobidega tegelemist – seda eelistab teistele tegevustele 38%, samas kui maailma keskmine on 33%.​
 

5. Itaalia – kodu värskendamine

Itaalia elanikud naudivad tõenäolisemalt oma kodu uuendamist – selle variandi valis 26%, samas kui maailma keskmine on 22%.
 

6. Šveits – kokkamine

Šveitsi elanikele pakub teistest enam rõõmu kokkamine või küpsetamine. Kui maailma keskmine on 22%, siis siin on see 29%.​
 

7. Madalmaad – aeg iseendale

Madalmaade inimesed armastavad omaette olla – seda naudib 48%. Maailma keskmine on 33%.​
 

8. Taani – embused

Taani on riik, mille elanikud naudivad kõige rohkem lähedaste kallistusi – 48% võrreldes üleilmse 35%ga.​

9. Norra – ühtekuuluvus​

Norra elanikele teeb enim rõõmu võimalus veeta aega teiste seltsis  – nii ütles neist 37%, samas kui maailma keskmine on 23%.​
 

10. Soome – värske voodipesu​

Soome on riik, mille elanikele pakub suurimat naudingut puhta voodipesuga voodi – see kehtib neist 33% puhul, samas kui maailma keskmine on 21%.

Eesti elanike 5 peamist rõõmuallikat

1. Aeg iseendale (43%)​
2. Tegelemine hobide ja huvialadega (35%)​
3. Koduse toidu söömine (31%) ​
4. Lähedastega koos naermine (29%)​
5. Uinaku tegemine (26%)​

10 peamist avastust

72%​

inimestest, kes töötavad kodus, on oma koduse eluga rohkem rahul kui riigi keskmine vastav näitaja, mis on 64%.​
 

54%​

neist, kes tunnevad suuremat kokkukuuluvust koduga, kus nad saavad end vabalt väljendada, tunnevad oma kodu üle rohkem rõõmu kui riigi keskmine vastav näitaja, mis on 50%.​
 

#1​

Kodustest tegevustest suurendab meie heaolu kõige enam uni – see toetab meie vaimset (63%) kui ka füüsilist (65%) tervist.​
 

59%​

inimestest, kes peab söömist sotsiaalseks tegevuseks, naudib kodust elu tõenäoliselt rohkem. Riigi keskmine on 50%.​
 

56%​

lemmikloomaomanikest ütleb, et kodu on nende lemmikkoht. Riigi keskmine näitaja on 57%.​
 

69%​

of pet owners say home is their favourite place to be, compared to the 57% country average.​
 

74%​

inimestest, kes naeravad koos lähedastega, on oma praeguse koduse eluga rohkem rahul kui riigi keskmine näitaja, 63%.​
 

60%​

Eesti elanikest vaatab jõudehetkedel telerit, mis teeb sellest kõige levinuma vabaajategevuse. Teisel kohal on lugemine (43%) ja kolmandal pusled, ristsõnad jms (34%).
 

8%​

inimestest ütleb, et kodu peegeldab nende mängulisemat külge.​
 

33%​

inimestest hindab elu nautimist kõrgelt, kuid ei koge seda kodus tihti.​​

Kodu ja üldise heaolu seost saab tugevdada, kujundades keskkonna, mis toetab meie individuaalseid vajadusi ja rutiine – kas luues meeldivaid ruume, tähtsustades vaimset tervist või nautides igapäevaseid rituaale.​

Mängulistest ja loovatest tegevustest, mida tihti seostatakse lastega, võib kasu olla ka täiskasvanutel – need kujundavad positiivsemat ellusuhtumist. Aja võtmine armastatud tegevuste jaoks võib mõjutada meie minapilti, tulevikunägemust ja suhteid.

Kui kodu on meie isiksuse peegel, naudime seda rohkem. Isegi siis, kui kodu pole päris meie oma, võivad väikesed muudatused, näiteks julged kaunistused, nutiseadmed, sensoorsed detailid või lemmikesemed sellele täiesti uue ilme anda.

Ühised eined, naer või igapäevased jagatud hetked — isiklikult või veebis — kujundavad kodukeskkonna, mis toetab õnne ja heaolu ning teeb elu veidi paremaks.

„On suur au näha, kuulda ja mõista, mida inimesed kodu juures tähtsaks peavad – avastada Baltimaade elanike päriselu väljakutseid ja unistusi. Et oleme juba aastaid uurinud, mida kodu tähendab ja kuidas seda paremaks teha, saame pakkuda toimivaid lahendusi ja esitada olulisi küsimusi selle kohta, mis mõjub kodusele elule tõepoolest hästi.“​

Baltikumi IKEA juht​
Inga Filipova​

Kui soovid koduse elu uuringuga põhjalikumalt tutvuda, laadi see alla, et saaksid rahulikult süveneda.

Laadi uuring alla

Varasemad koduse elu uuringud