Tere tulemast! Välkommen

2023 07 06

IKEA tähistab oma 80-aastast disainipärandit NYTILLVERKAD kollektsiooniga

IKEA tähistab oma 80ndat sünnipäeva retkega minevikku, tuues turule kollektsiooni, mis avaldab austust IKEA disainiklassikutele. NYTILLVERKAD kollektsioonist võib leida nii mööblit, voodipesu kui ka sisustustarvikuid, mis on värsked, julged ja rõõmsameelsed versioonid oma kunagistest eelkäijatest.

Retromööbel on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks, sest inimesed tahavad oma koju erilisi ja ajatuid esemeid. Selle nõudluse rahuldamiseks toob IKEA turule NYTILLVERKAD kollektsiooni, mis on austusavaldus minevikus tuntud disainilahendustele. IKEA naaseb 80nda sünnipäeva puhul tagasi oma juurte juurde kollektsiooniga, mis on lihtne, funktsionaalne ja otse loomulikult ka mänguline.

Valju, värvikas ja lõbus kollektsioon 
„IKEA on viimase 80 aasta jooksul disaininud palju funktsionaalseid ja ilusaid kodusisustustooteid ning see on igati loomulik, et me tunneme oma minevikusaavutuste vastu huvi. Need disainiklassikud jäid inimestele veel kauaks meelde ja neid tõesti hinnati,“ sõnas IKEA Eesti sisekujundusosakonna juht Pedro Castro.

Uus kollektsioon jääb truuks kunagiste toodete algupärasele disainile, kuid uute rabavate toonide ja uuendatud materjalidega on tulemuseks tootevalik, mis julgeb olla tõeliselt ajatu. Kõik NYTILLVERKAD tooted – abilaudadest kuni tarvikute ja voodipesuni – on tõelised pilgupüüdjad, sest neid iseloomustavad silmapaistvalt erksad värvid ja puhtad graafilised jooned. Ainuüksi üks ese annab kodu sisekujundusele palju juurde.

Igal tootel oma lugu
„See kollektsioon on vali, värvikas ja lõbus. Igal tootel on oma lugu, näiteks nagu meie eriti tuntud kolmejalgsel LÖVET abilaual, mis tuli turule 1956. aastal ja mis pakiti siis ka esmakordselt kuulsasse IKEA lamepakendisse. NYTILLVERKAD kollektsioonis sai LÖVET lauast LÖVBACKEN ning see on saadaval oranžis, sinises ja helerohelises värvitoonis,” rääkis sisekujundaja.

Teine kuulus disain on KRYPKORNELL muster, mida tutvustati esmakordselt 1980. aastal BLADHULT mustrina KLIPPAN diivanikattel. See Skandinaavia disainile iseloomulik rõõmsameelne ja mitmevärviline trükk kaunistab nüüd voodipesu, köögitarvikuid, õmblemiseks mõeldud riidetükke ning padjakatteid, lisades päiksepaistelist värvi ja karismat kõikjale, kuhu soovid selle asetada.

„Lihtsus on alati olnud osa IKEA DNA-st ja seda juba algusest peale. DOMSTEN taburet on selle ehe näide. See skandinaaviapärase disaini eksemplar kuulub NYTILLVERKAD kollektsiooni, olles inspireeritud JERRY taburetist, mis nägi esmakordselt ilmavalgust IKEA 1973. aasta kataloogis. DOMSTEN taburet sai nüüd männipuidust istme ja modernsetes värvides jalad,“ mainis Castro.

Silmatorkavates lillades, sinistes ja rohelistes toonides küünlajalgade komplekt lisab sinu söögilauale või kaminapealsele rohkem värvi. Nüüd TUVKORNELL nime kandvad küünlajalgu müüdi 1980. aastal hoopis CYLINDER nime all. Nende minimalistlik ja üle paisutamata disain on uues kollektsioonis väljendusrikastes värvides.

NYTILLVERKAD on saadaval nii IKEA poes kui ka e poes ja see ei jää sugugi ühekordseks lansseeringuks. Järgmiste aastate jooksul plaanib IKEA tuua turule mitmeid disainiarhiividest välja nopitud kodusisustustooteid, mis on julgete väljavaadetega ja tulevikupõlvkondade jaoks uues kuues.

Rohkem ideid ja asjatundlikke nõuandeid paremaks koduseks eluks –  here.

Laadi alla

2023 03 08

Lauljatar Hanna Martinson paljastab, kuidas jagunevad nende kodus majapidamistööd

IKEA iga-aastasest uuringust „Kodune elu“ selgus, et majapidamistööde puhul esineb  kodudes endiselt sooline lõhe. Iga neljas Eesti naine tunneb pettumust, sest peab tegema majapidamistöid, samas kui meeste puhul tunneb pettumust vaid üks kümnest. Tuntud lauljatar Hanna Martinson jagab, kuidas tema oma kaaslasega kodus majapidamistöid teeb ja mine sa tea, ehk on sellest midagi õppida.

„Igapäevaste majapidamistööde puhul pole meie jaoks vahet, kas süüa teen ja pesu pesen mina või minu kaaslane Harri. Usun, et ideaalis võiksid majapidamistööd jaguneda võrdselt ja mõlemal poolel võiks olla võimalus valida endale meelepärasemad ülesanded. Meie just nii need tööd olemegi jaotanud,“ sõnas tuntud Eesti laulja Hanna Martinson.

Martinson leiab, et sool ei peaks olema pistmist sellega, kes milliseid ülesandeid kodus teeb. “Mäletan kooliasjast üht neiut, kes kasvas üles koos emaga. Kuna peres meespool puudus, panid nad ise kokku nii köögimööblit kui parandasid pliidiust. Erand ei olnud ka trelli kasutamine või ummistuste eemaldamine. See on mulle tänaseni meeles kui hea näide, kuidas sugu ei pea kodutööde puhul rolli mängima,“ sõnas Martinson.

Majapidamistööde päevik aitab hinnata kõikide panust
Lauljatar ei salga sugugi, et nii mõnigi kord on üks või teine osapool tundnud, justkui tema panus kodutöödesse on suurem ning see on tekitanud nende suhtes pingeid. „Võtsimegi siis vastu otsuse pidada majapidamistööde päevikut, kuhu märkisime ära, kes kui palju ja mis kodutöid teeb. Kõik, kellele sellest rääkisime, tegid suured silmad ja naersid, arvates, et see on mingi nali. Ehkki see võis tunduda tõesti päris meeleheitlik, siis juba pärast ühte kuud päevikupidamist, oli pilt selge ja otsustasimegi kodutööd suhteliselt võrdselt ära jaotada,“ kirjeldas Martinson. 

Martinson ja tema elukaaslane usuvad, et suhtlemine on kõige aluseks. „Võtke aega, et omavahel ausalt ja viisakalt arutada,mis kumbagi osapoolt häirib. Sedasorti vestlusele võiksid mõlemad pooled tulla n-ö neutraalses meelestatuses, et vestlus ei oleks etteheidetest laetud. Õppisime omast kogemusest, et kriitika ja teise mahategemine – veelgi hullem, näägutamine – ei täida eesmärki. Oluline on, et mõlemal oleks võimalik pakkuda omapoolne lahendus, kuidas olukorda paremaks muuta,“ sõnas Martinson ja lisas, et võti peitub kompromisside tegemises.

Ta naerab, et näägutamiseni võib viia mitte see, et partner midagi ei tee, vaid pigem ei tee ta seda nii kiiresti, nagu teine pool ootab.

Hanna ja Harri on tänaseks paika pannud täpse kodutööde plaani ja jaotuse. Näiteks Harri rida on nõudepesumasina täitmine ja tühjendamine ning Hanna hoolitseb pesupesemise ja kuivatamise eest. Prügi viib välja aga see, kes parajasti on välja minemas. „Kusjuures oluline on märkida, et ega kumbki ei naudi neid tegevusi, aga vähemalt ei ole see kohustus ühe inimese peal, vaid võrdselt jaotatud,“ sõnas Martinson. 

Siiski on näiteks elektriga seotud pisitööd pigem nende peres Harrile suunatud. „Samuti ka toidutegemine, sest tal lihtsalt on suurem huvi selle vastu. Ent söögi valmistamine on tegevus, mida võiks võimalusel rohkem koos teha. Näiteks mõnikord paneme tööle oma lemmikmuusika, kokkame ja arutame koos, mis päeva jooksul toimunud on. Tegelikult saab ju mistahes tegevuse pöörata kasulikuks, õpetlikuks ja nauditavaks,“ sõnas ta.

Nipid, kuidas kodutööd vähem tülikaks muuta
„Meile kummalegi ei meeldivoodiriiete vahetamine – see on lihtsalt üks tüütu töö, eriti siis, kui tekk otsustab koti sisse valepidi minna. Lahendus on teha neid asju koos. Ja kuna meile kummalegi voodilinade vahetamine absoluutselt ei meeldi, saab meil seda tehes alati nalja – me justkui piinleme koos,“ kirjeldas Martinson. Ta lisas, et mõnes mõttes saab  koos tehes sellest isegi vahva tegevus, sest mõlemad peavad end kokku võtma ja asi saab palju kiiremini tehtud.

Lauljatari sõnul vajab suhtes olemine koostööd ja teineteisele vastutulemist. Kuigi Hannal ja tema kaaslasel on kodus selge tööülesannete jaotus, peavad nad loomulikuks, et kui kaaslasel on kiirem periood, ei oota teine pool, et kraanikauss hakkaks nõudest üle ajama, vaid paneb need ise ära ega oota vastutasuks mingit kiitust või vastutasu. „Äge on see, et kui üks pool teeb teinekord suurema pingutuse, siis ei jää see ka vastaspoolel reeglina märkamata ja suurema töö tegija saab kiita. Sellel on üllatavalt positiivne mõju,“ sõnas Martinson. 

Martinson märkis, et aja ja energia kokkuhoiu huvides on neil iga kahe nädala tagant abiks ka koristaja. „Me vist isegi ei oska nii hästi koristada ja puhastada nagu tema. Lisaks on koristaja käimine ka hea ettekääne mõnetunniseks kohtinguõhtuks, sest oleme sunnitud mõnda aega kodust eemal olema,” kirjeldas Hanna.

Rohkem ideid ja asjatundlikke nõuandeid paremaks koduseks eluks –  here.

Laadi alla

2023 02 27

Tunned end lõputuna näivate majapidamistööde tõttu kurnatuna? 4 nippi, kuidas kodus majapidamistöid jagada

IKEA iga-aastase uuringu “Kodune elu” kohaselt kehtivad Eesti kodudes endiselt soorollid. Seda eelkõige erinevate majapidamistööde tegemisel. Psühholoog Rita Rätsepp jagab näpunäiteid, kuidas majapidamistööde koormat kõikide pereliikmete vahel jagada.

Uuring “Kodune elu” näitas, et ülemaailmselt nimetavad naised 56% tõenäolisemalt kui mehed majapidamistöid kõige suuremaks koduseks frustratsiooniallikaks. Lisaks on iga neljas Eesti naine pettunud, sest peab tegema majapidamistöid, nagu pesu pesemine, koristamine ja söögi valmistamine. Samal ajal tunneb meeste seas pettumust vaid üks kümnest.

Psühholoog Rita Rätsepp usub, et sooline lõhe on pigem aegade jooksul väljakujunenud harjumus. “Majapidamistööde eest vastutamine on naistele loomuomasem kui meestele. Kui minna tagasi iidsetesse aegadesse, siis naised olid need, kes koopa korras ja tule elus hoidsid, süüa tegid ja laste eest hoolitsesid. Mehed olid kütid, kes vastutasid toidu lauale toomise eest. Selline lähenemine ei ole täielikult kadunud, kuigi arusaam, et ajad on muutunud on ühiskonnas vaikselt juurdumas,” selgitas Rätsepp. 

Ka lapsepõlvekodust tulevad väärtused ja käitumismustrid võetakse täiskasvanuellu kaasa ja mõnel juhul on mustreid ka raske murda. "Näiteks, kui lapsepõlvekodus oli ema see, kes peamiselt süüa tegi ja koristas, on seda mustrit täiskasvanuna oma peres väga lihtne jätkata. Kui see aga on pereliikmetele vastuvõetamatu, siis tuleks kindlasti mustrit muuta,” ütles psühholoog.

Psühholoog leiab, et iga pere peaks looma majapidamistööde osas oma reeglid, mis on kõigile pereliikmetele mõistetavad ning vastavad pere väärtustele ja vajadustele. “Tihti tunneb mõni pereliige survet majapidamistööde eest üksi vastutada, kuigi tegelikult ei ole see pere ootus. Sellisel juhul võiks koormuse jagamisel olla abiks avameelne arutelu,” lausus Rita Rätsepp.

Ta usub, et kui ühes majapidamises elab mitu inimest, tuleks koristamise vastutust jagada. “Kõik tekitavad musti nõusid ja pesu, seega peaks ka igaüks vastutama koristamise eest, olenemata soost ja vanusest. See on omavaheliste kokkulepete ja ülesannete jaotuse küsimus,” lisas psühholoog.
 
Rita Rätsepp jagab näpunäiteid, kuidas alustada perega vestlust majapidamistööde jagamiseks.

1. Looge õhkkond avameelseks perekondlikuks aruteluks 
Avatud arutelu pingevabas õhkkonnas peaks olema esimene samm olenemata sellest, kas elatakse koos toakaaslase, parteneri või lastega perega. Arutelu käigus võiks teha nimekirja kõikidest majapidamistöödest, et kõik mõistaksid üheselt, mida tähendab kodu eest hoolitsemine. Võib juhtuda, et teised pereliikmed ei mõista ülesannete ulatust ja sellele kuluvat aega.

2. Arutage, milline on kõigi arusaam korras kodust
Vähestele meeldib koristada, kuid kõik naudivad korras kodu. Samas võib olla pereliikmete arusaam korras kodust väga erinev. Näiteks ühe jaoks võib korras kodu olla selline, kus on palju loomingulist segadust, kuid teise jaoks on korras kodu täiuslikkuseni puhastatud kodu, kus igal asjal on oma kindel koht. Korrasolekust võib erinev arusaam olla just lastel. Mänguasju täis põrand võib vanema jaoks tunduda täielik katastroof, kuid lapse jaoks on see tema fantaasiamaa.

Majapidamistööde jagamiseks on oluline otsustada, milline on pere ühine arusaam korrastatud kodust ja teha kokkulepe, et see, kes segaduse tekitas, koristab ka selle.

3. Koostage nimekiri majapidamistöödest, mis igaühele meeldivad ning mis ei meeldi
Igaühel on kodus ülesandeid, mis meeldivad ja mis ei meeldi. Iga pereliige peaks koostama nimekirja eelistatud ülesannetest ja ülesannetest, mis talle kõige vähem meeldivad. Seejärel saab nimekirju võrrelda ning leida sarnasusi ja erinevusi. Nimekiri peaks olema majapidamistööde jaotamise ja kompromisside tegemise aluseks. Näiteks võib olla ülesandeid, mis mitte kellelegi ei meeldi. Sellisel juhul saab vastutust jagada kordamööda.

4. Tehke töödejaotus koos ajakavaga
Kui igal pereliikmel on nimekiri ülesannetest, mille eest nad vastutavad, on ülesannete täitmine lihtsam. Lisaks saate koostada ka majapidamistööde graafiku ning kleepida selle külmkapile või muule nähtavale kohale. Ajakava on eriti kasulik noorematele pereliikmetele, kuna just nemad võivad kergesti oma kohustused unustada. Nimekiri koos ülesannete jaotusega vähendab ka survet, et kõige eest vastutab üks inimene.

Rohkem ideid ja asjatundlikke nõuandeid paremaks koduseks eluks –  here.

Laadi alla

2023 02 20

Kodule isiklikum ilme: lihtsad nipid, kuidas armastatud esemed välja panna (galerii)

Ümbritse end armastatud esemetega ja tunne end kodus hästi: galerii taskukohaste sisekujundusideedega

Kui kodu peegeldab meie olemust, peame seda ligi kaks korda suurema tõenäosusega vaimse heaolu allikaks. Praegu tunneb Eestis aga vaid kuus inimest kümnest, et nende kodu peegeldab seda, kes nad on. Need numbrid pärinevad värskeimast IKEA iga-aastasest üleilmsest uuringust „Kodune elu”. IKEA sisekujundaja jagab meiega, kuidas muuta kodu isiklikumaks ja isikupärasemaks.

Hea uudis on see, et kodust võib üsna lihtsalt saada meie endi peegel. Rohkem kui üks inimene kolmest ütles, et kodu võimele peegeldada meie olemust aitavad kaasa esemed, mis tuletavad meile meelde meie mälestusi ja kogemusi. Sellest olenemata võivad kõik need reisimälestused, perefotod ja aastate jooksul kogunenud nipsasjad näha välja korratusena, kui neid erinevatesse tubadesse liialt palju koguneb.

„Rääkides kodule isikliku ilme andmisest, siis selleks, et näidata armastatud esemeid nii, et need oleksid kaunistused ega võtaks silme eest kirjuks, on kõige tähtsam reegel rühmitamine. Muuda armastatud esemed kollektsioonideks. Rühmitamine liidab need visuaalselt rohkem „üheks objektiks” ja ei tekita korrapäratut tunnet. Sarnaseid asju kokku sobitades näed paremini, mida sul on liiga palju ja millest saaksid ka edukalt lahti öelda,” ütles IKEA sisekujundusosakonna juht Pedro Castro.

Kodu sinu kirgedele
Üks viis, kuidas kodust võib saada justkui sinu isiksuse pikendus, on panna see peegeldama ka sinu hobisid ja kirgi. Võti peitub hobidele pühendatud ruumis või alas, kus saad asju rühmitada ja kombineerida. Kui need omavahel hästi sobivad, jätavad need korras ilme, kaunistavad kodu, ja mis kõige tähtsam, teevad meid rõõmsamaks. Mõned ideed:

• Kui sa armastad süüa teha, näita seda oma kirena – selle asemel, et köögivarustust kapiuste taha peita, kasuta hoopis vaba ruumi seintel ja ustel. Kaunista neid näiteks reelingul rippuvate köögitarvikute ja -nõudega.
• Loodusearmastajad võivad luua diivanilauale ilusa dekoratsiooni, kasutades jalutuskäikudelt kogutud ja puudelt langenud männikäbisid, lehti ja oksi.
• Klaasist kuplid võivad aidata välja tuua ja rõhutada sulle oluliste asjade tõelist ainulaadsust.

Ilusad väljapanekud
Asjad, mis sulle väga meeldivad, väärivad kodus auväärset kohta ja erilist hoolt. Selleks võid kasutada seina- või pildiriiuleid, ja nii pole lisaruumi tarvis. „Kui paned kunstiteosed, pildid või muud esemed seina- või pildiriiulile, pole vaja nende eraldi riputamiseks seina auke puurida ja sa ei kaota ruumi mõttes midagi – nii leiad lihtsalt seni kasutamata seintele hea eesmärgi. Kasuta näiteks ühte riiulit kui silmapaistvat disainielementi või siis mitut riiulit, et panna välja rohkem armastatud esemeid,” soovitas Castro.

Pane mälestused raami
Asjade rühmitamise reeglit saame ka raamitud mälestuste puhul rakendada, selle asemel, et pildiraamid niisama mööda kodu üles riputada.

„Loo fotokollaažid, mis meenutavad ilusaid mälestusi. Üks galerii loomise viise on korrastada oma kunstitööd ja pildid seinal sama suuruse ja sama värvi raamide järgi, et luua ühtne ilme. Teistsugune lähenemine on aga pilte just vabamalt rühmitada, kombineerides erineva värvi, laiuse, tekstuuri ja suurusega pildiraame, et luua lõbus ja loominguline tunne. See on lihtne, kuna sa ei pea midagi mõõtma ja saad alati tahtmise korral pilte juurde lisada. Alusta ühe või kahe fookuspunktiga ja ehita sealt edasi,” soovitas Castro. Ta julgustab kaunistama kohti, mis muidu kasutust ei leia, näiteks uste kohal ja akende all olevat ruumi – ka neil on potentsiaali saada väga isiklikuks ja ilusaks galeriiks.

Sisekujundaja sõnul ei ole raamimiseks mõeldud ainult fotod, aga ka meile armsad esemed või asjad, mis midagi sümboliseerivad. Loodusesõber võiks näiteks raamida kauni lehe ja luua niiviisi väga lihtsa, kuid mõjusa dekoratsiooni. Eriti, kui riputada see klaasist raamiga aknale, kus päikesekiired seda aeg-ajalt läbivad, valgustades lehe iga joont. Paksemasse raami sobivad hästi mere äärest korjatud kivid – või mine hoopis teist teed ja pista raami väljaprinditud lemmikluuletus, mis alati südamesse läheb.

Korrapäratust vähendades ning andes aulise koha oma kõige huvitavamate lugudega esemetele, astume suuri samme selle suunas, et kodu oleks osa meist. See on õnnistus meie identiteedile ja heaolule.

Laadi alla

2023 02 20

Väikesed süütud valed, vestlused iseenda ja taimedega - veidrused, mida Eesti inimesed kodus teevad ja nende mõju vaimsele heaolule.

Kodu on koht, kus saab tunda end tõelise ja imelise iseendana. Nii mõnegi jaoks hõlmab see ka iseenda ja oma taimedega vestlemist. IKEA uuringust selgus, et iga kolmas Eesti elanik räägib kodus iseendaga ning noored teesklevad, et neil on tegemist, et väljamineku asemel koju jääda.

Iga-aastases ülemaailmses IKEA uuringus „Kodune elu“ selgus, et ühiskondlikult ja majanduslikult ebakindlad ajad panevad inimesi senisest enam hindama kodu kui turvalise paiga tähtsust. Ligi kaks kolmest Eesti elanikust tunneb, et kodu äratab neis positiivsemaid tundeid kui mullu samal ajal. Ülemaailmselt on sama näitaja neli inimest kümnest.

Väikesed süütud valed
Mitmete Eesti inimeste jaoks on kodu koht, kus soovitakse rohkem aega veeta - isegi kui selleks tuleb veidi luisata. Mullu teeskles peaaegu iga neljas Eesti inimene, et tal on plaanid, kuigi tegelikult oli soov lihtsalt väljamineku asemel koju jääda. Nooremad inimesed teesklesid plaane sagedamini - enam kui kolmandik ehk 37% 18–34-aastastest luiskas, et kodus rohkem aega veeta.

Kuidas me kodus aega veedame? IKEA uuring näitas, et lisaks puhkamisele ja oma hobidega tegelemisele, naudime ka vestlusi iseenda ja oma toataimedega. Selgus, et üks kolmest eestlasest räägib üksi kodus olles iseendaga. Kusjuures, Eesti elanikud räägivad oma taimedega 1,5 korda tõenäolisemalt kui ülejäänud maailma inimesed.

Ent aeg-ajalt nii iseenda kui oma taimedega vestlemine on pigem positiivne märk. Psühholoog Rita Rätsepa sõnul on iseendaga rääkimine teraapiline ja see, kui saame end kodus tunda vabalt, teeb head meie vaimsele heaolule. "See, kui inimene räägib kodus iseenda või oma taimedega, näitab, et ta tunneb end kodus turvaliselt ja mugavalt. Me räägime ju mõtetes pidevalt iseendaga, ent avalikus ruumis jälgime hoolikalt, milliseid mõtteid teistega jagame. Kodus kaob aga filter, mistõttu julgeme valjult vestelda iseenda, oma taimede või kasvõi ahjuga, et ta meile nii hea koogi küpsetas,” sõnas Rätsepp. Ta lisas, et enda sisehääle kuuldavaks toomine, kasvõi ainult iseendale , võib aidata lahendada nii mõnegi probleemI.

Kodu tähtsus suureneb
Tõusnud elukalliduse tõttu veedavad paljud inimesed senisest enam aega kodus, et kulusid kokku hoida. Lausa üks kahest Eesti elanikust arvab, et elukalliduse tõus mõjutab negatiivselt hobisid ja huve väljaspool kodu. „Pandeemia tõttu olid paljud meist pikalt oma kodudesse sulgunud.  Enamiku meelest pole olnud aeg, mil oleme saanud taas tegeleda oma huvidega väljaspool kodu, sugugi piisavalt pikk. Kulude kokkuhoidmiseks veedetakse ilmselt taas rohkem aega kodus, mistõttu võivad ka ilmneda kodu kitsaskohad, mis ei vasta meie soovidele ja vajadustele,“ sõnas IKEA Eesti sisekujundusosakonna juht Pedro Castro.

Paljud Eesti elanikud leiavad, et elukallidus mõjutab negatiivselt ka kodu renoveerimis- ja parandustöid. Psühholoog Rita Rätsepa sõnul sõltub kodusse investeerimine  paljudel juhtudel inimeste prioriteetidest. “Kui kodu on koht, kus veedad suurema osa ajast, tegeled oma hobidega või veedad aega oma lähedastega, siis on endale täiusliku kodu loomine iseenesestmõistetav prioriteet. See tähendab, et inimesed on valmis panustama oma aega ja ressursse, et oma kodu enda jaoks ideaalseks muuta,” sõnas Rätsepp.

Kodu kui vaimse heaolu allikas
Uuringust „Kodune elu“ selgus ka, et kui kodu peegeldab meie olemust, peame seda kaks korda suurema tõenäosusega vaimse heaolu allikaks. Kuid vaid seitse Eesti elanikku kümnest tunneb, et tema kodu peegeldab seda, kes ta on. 
Meie isikupära võivad peegeldada nii asjad, mida me omame, kui ka see, kuidas me neid paigutame. „Kodu omadused, mis peegeldavad meie isiksust, on näiteks piisav ruum oma vajaduste ja huvide jaoks (43%), inimesed, kellega me koos elame (41%) ja asjad, mis aitavad meenutada mälestusi ja kogemusi (31%). Need on kodu puhul võtmetähtsusega ja mitte vaid Eestis, vaid ka globaalselt,“ sõnas IKEA sisekujundaja.

Castro sõnul võib sisekujunduse abil luua ruumi asjadele, mida armastame ja mis meid õnnelikuks teevad. Selleni, et kodu peegeldaks paremini meie olemust, saab jõuda lihtsate sammudega. „Julgustan mõtlema oma kodu sisekujundusele pikemas perspektiivis ja mitte keskenduma vaid  sellele, mis praegu moes. Sedasi saad luua kodu, mis peegeldab paremini sinu isikupära ja on ka soodsam. On mitmeid võimalusi, kuidas  olulisi esemeid aukohale tuua ja ruumi kasutada nii, et see peegeldaks meie isikupära. Aastatepikkune „Kodune elu“ uuringu läbiviimise kogemus on kinnitanud, et mida paremini tunneme end kodus, seda paremini tunneme ennast ka mujal,” sõnas Castro.

Psühholoogi sõnul tuleks endale turvalise ja mugava kodu loomisel alustada kodu funktsiooni mõtestamisest. “On see koht, kus sa ainult ööseks pea padjale paned või veedad seal suurema osa oma vabast ajast? Millises toas sulle kõige rohkem aega veeta meeldib ja mille tegemist seal kõige enam naudid? Kodu peaks olema koht, kus saad tunda end iseendana. Seetõttu tuleks kodu sisekujunduse loomisel lähtuda eelkõige sellest, mis on sulle oluline ja mis läheb kokku sinu väärtustega,» kirjeldas Rätsepp.

IKEA uuring „Kodune elu“ on üks maailma suuremaid ja erilisemaid kodusele elule keskendunud uuringuid. Igal aastal annab see ainulaadse ülevaate sellest, mida kodune elu endast praegu kujutab.

Laadi alla

2022 01 14

Loo koju isiklik spaa ja saavuta täielik vaimne tasakaal

Kodu mängib meie elus nüüd palju suuremat rolli, kuna see on koht nii igapäevasteks tegevusteks, tööks kui ka lõõgastumiseks. Kõige selle juures tasakaalu leidmine hästi toimivate rutiinide kaudu on meie vaimse heaolu jaoks oluline. IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus, et pea viiendik Eesti elanikest peab vaimse heaolu jaoks tähtsaks enda eest hoolitsemist. IKEA sisekujundaja jagab nippe, kuidas luua igas vannitoas koduse spaa tunnet.

Kõigepealt korrasta kodu
Korras vannitoas on hea ja rahulik olla. Spaa väärilist õhkkonda on keeruline tekitada, kui segadus olemist häirib.

„Üks levinumaid harjumusi vannitoas on hügieenitoodete hoidmine vanni serval või dušipõrandal. Kui vannituba on väike, mõjub segadus veelgi intensiivsemalt. See tekitab nähtava korralageduse, lisaks on vannituba keerulisem koristada. Kiireks lahenduseks võib siin olla paarieurone vannitoa seinahoidik, mis ei nõua plaatidesse aukude tegemist, kuna need kinnitatakse iminappadega – alates hambaharjahoidjast kuni duširiiulini välja,“ ütles IKEA Eesti sisekujundusosakonna juht Pedro Castro.

Selleks, et väikeses kodus asjade hoiustamiseks rohkem ruumi tekitada, tuleks kasutada ära kogu seina kõrgust. Piisab vaid mõne riiuli või kapi lisamisest. Kui vannituba on väga väike, võiks ruumi maksimaalselt ehk kuni laeni ära kasutada. Astepink vannitoas tagab, et kõik on käeulatuses. Samuti ära unusta ruumi pesumasina kohal – ehk mahub sinna mõni seinakapp või rätikukuivatid?

„Kui tõesti ruumi seinakappide jaoks pole, kasuta seinu ja kitsaid kohti hoiustamislahenduste jaoks. Vaba ruum kappide vahel võib olla väga kasulik – äkki mahub sinna kitsas pesukorv? Või mahub käterätikuivati nurka või vannitoa ukse taha? Konksud ja nagid sobivad suurepäraselt ka vannitoatekstiilide jaoks ning neid saab kinnitada peaaegu kõikjale. Kasuta ka vannitoa ust ja selle kohal olevat vaba ruumi, et vannituppa täiendav panipaik luua. Uksepealne jäetakse sageli tähelepanuta, kuid on ideaalne paik puhaste rätikute hoiustamiseks. Võid kaaluda ka uksele nagi lisamist, et sinna näiteks hommikumantel riputada,“ sõnas sisekujundaja.

IKEA sisekujundaja soovitab ka hoiustamiskohad omakorda korda teha. Isegi siis, kui sul on kapp või sahtlid, kuhu saab segaduse peita, tasub asjad panna omakorda karpidesse. Aseta karpidesse valmis komplektid erinevateks olukordadeks – kodune spaakomplekt, meigiasjad, hügieenitarbed. Sedasi saad vajalikud asjad korraga välja võtta ja hiljem tagasi panna. Väikesed hoiustamiskarbid ja korrastajad on lihtne viis, kuidas sahtlites korda hoida.

Loo kodune spaa
Kui vannitoas on asjad kenasti organiseeritud ning üleliigsed asjad silma alt ära pandud, muuda seal viibimine koduse spaaga veelgi paremaks. Selle jaoks ei ole isegi vanni vaja, vaid piisab ka dušist.

• Pööra tähelepanu tekstiilidele. Lihtsaim ja soodsaim viis vannitoa interjööri värskendamiseks on lisada rohkem tekstiili ning praktilisi tarvikuid. Uuenenud vannitoa efekti saab luua ilma seinu üle värvimata ja plaate vahetamata. Vali uus dušikardin, vannimatt, käterätikud, seebialus ja muud tarvikud ning sobita neid omavahel. See kõik võib maksta vaid mõnikümmend eurot ja mõjub vannitoa atmosfäärile värskendavalt. Vali tarvikud vastavalt olemasolevale seina- ja põrandavärvile.
• Ammuta inspiratsiooni spaadest. Lisa väike riiul taime ja mõne dekoratiivesemega. Riiulitel olevad mustrid, raamid ja merekarbid pakuvad lõõgastumise ajal piisavalt silmailu. Aseta riiulile taim, oma lemmiklõhn ja sobivates värvitoonides puhtad rätikud. Bambusest karbid või klaaspurgid võivad olla kena aktsentelement, kus hoiustada väiksemaid esemeid. Kasuta oma lemmik spaatoodete hoidmiseks korve – nii on vajalikud asjad alati käepärast.
• Lisa vannituppa eukalüpti aroomi. Sooja vanni minek ei ole alati võimalik ning tegelikult ei olegi seda vaja. Dušist piisab, et luua oma väike Türgi aroomisaun. Lihtsalt riputa eukalüptilehed duši alla ja lase selle kosutaval lõhnal niiskes õhus levida.
• Komplekt isiklike lemmikutega. Üksi vannitoas veedetud aeg võib sageli olla lühiajaline privileeg. Selleks, et see oleks piisavalt tõhus, pane juba varem valmis komplekt enda lemmikasjadega. Olgu selleks näiteks kehakoorija, lõhnaküünlad, näomask või muu vajalik, et kiirelt spaakogemusse sukelduda. Pärast seanssi saad panna asjad mugavalt karbiga järgmist korda ootama.
• Ja lõpetuseks – võta spaa tunne endaga kaasa ka siis, kui vannituba on hõivatud. Vajad aega iseendale, kuid paraku ei saa selleks vannituba kasutada? Pööra ebaõnn enda kasuks ning leia mõni muu eraldatud koht kodus, kus saad teha eeterliku õliga jalavanni ning rahus vaba aega nautida.

Võimalusi oma koduse spaa loomiseks on veelgi. Võid alustada isegi köögist – toitainerikkast kohvipaksust saab valmistada loodusliku kehakoorija. See on justkui magustoit sinu kehale ning sobib imehästi vannitoarituaalideks. Saad selle valmistada kenasse purki, mis on vannitoas hoolitsusteks alati kättesaadav.

Rohkem nõuandeid kodus parema vaimse heaolu loomiseks leiad IKEA kodulehelt www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 19

Kas eestlased ikka puhkavad piisavalt? Psühholoog: oluline on enda vajadusi märgata – ja see ei ole egoistlik!

IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus, et küsitluses osalenud 60% Eesti elanike jaoks on vaimse tervise huvides vajalik kodus lõõgastuda – olgu selleks raamatut lugeda, telekat vaadata, muusikat kuulata või mõne muu toreda tegevusega aega sisustada. Ligi pooled vastajad, 46%, avaldasid lootust, et neil on edaspidi rohkem aega kodus lõõgastuda.

Ometi on eestimaalaste hulgas pigem levinud häda, et ei osata puhata. Või on see hoopis meie ühiskonnas alahinnatud? Psühholoog Rita Rätsepp leiab, et asjad ei pea ilmtingimata nii olema. „Kahjuks suunab paljuski hetkel meie inimeste elu „ma suudan“ mentaliteet. Kui vaadata meie põhjanaabreid, siis nemad teavad väga hästi, millal teha kohvipaus ja oskavad võtta aega puhkamiseks,“ arutleb ta.

Nutiseadme sirvimine ei ole puhkus.
Rätsepp rõhutab, et iga inimene peaks leidma päevas vähemalt tunnikese puhkamiseks ja üks päev nädalas täielikuks väljalülitamiseks. „See on oluline, et meie organism töötaks ning läbi ei põleks. Tähtis on teadlikult võtta aega selleks, et puhata. Märgata ja teadvustada meie enda keha ning olekut – ja kui oled väsinud, siis võtta see aeg, et päriselt puhata,“ seletab ta.

Ideaalne puhkus on kaks nädalat talvel ja kolm-neli nädalat suvel. „Küll aga on oluline, et iga 12-16 nädala tagant nädalake puhatakse. Kui inimene ei taipa õigel ajal puhata, siis organism ütleb ise talle seda. Näiteks inimesed, kes hakkavad minema puhkusele ja on mentaliteediga, et „ma veel pean ära tegema selle ja selle“, siis nad jäävad enamasti puhkuse teisel päeval haigeks, kuna pingutus on olnud nii suur. Keha ja vaim võtavad oma ise välja,“ selgitab Rätsepp.

Sealjuures pole puhkamine kindlasti nutiseadme sirvimine, sest aju on kodeeritud õppima. Kogu info, mida sirvitakse, jääb ajule töötlemiseks. Aju aga kuumeneb lõpuks üle ja keemiline tasakaalutus ajus võib viia häireteni nii kehas kui ka psüühikas. Hästi taastav puhkus mõjub positiivselt nii füüsisele kui ajutegevusele.

Mida teha, kui kodus on väikesed lapsed?
Kui piisavalt ei puhata, hakkab meie keha sellest tunda andma… aga läbipõlemist ei märka enamasti keegi. „Inimene on niivõrd mujale fokusseeritud. Meie elu on ka väga killustatud, mis tekitab palju pinget. Inimesed teevad paljusid asju korraga – tuli e-mail, vastame sellele, siis keegi helistab ja võtame kõne vastu. Me ei ole tegelikkuses loodud nii paljude impulssidega korraga  toime tulema ning see tekitab pinget ja väsimust. Seetõttu me väsime kiiremini ja vajame rohkem puhkust,“ jutustab Rätsepp.

Neile, kes kurdavad, et aega puhkamiseks ei ole, ütleb asjatundja nii: „Igaüks leiab selle tunnikese päevas puhkamiseks, kui ta soovib. See võib olla kasvõi jalutama minek või tunnikene trennis.“

Väikeste laste vanematena on tõepoolest tunduvalt keerulisem puhata. Seega soovitab Rätsepp kõrvalt abi paluda. „Näiteks teha laste isaga graafik, kuidas ema ja isa saavad aega üksi olemiseks ja puhkuseks. Samuti paluda appi vanavanemad, sõbrad, tädid-onud. See aeg, kui lapsed on väikesed, on tegelikult nii lühike ja aega puhkamiseks leiab alati, kui seda tahta,“ on ta arvamusel.

Oluline on märgata enda vajadusi
Psühholoog rõõmustab selle üle, et mida aeg edasi, seda enam väärtustatakse puhkust. Oluline on tunnetada ära enda vajadused ja sellest lähtuda. Ja kus mujal, kui oma kodus?

„Alati ei pea olema ka kättesaadav – me tassime oma tööd koju, oleme pidevalt online. Nutikellad, mis annavad teavitusi, et tuli e-mail, keegi kirjutas, nüüd tõuse püsti ja tegutse – need aitavad kaasa ainult vaimse heaolu kahjustumisele,“ mõtiskleb Rätsepp.

„Oluline on märgata iseennast ja pöörata tähelepanu sellele, mis meiega toimub. Peame teadlikult võtma aega, et lõõgastuda ja olla. Vanasti meie primaatidest eellased  läksid ja küttisid mammutit ning istusid õhtul lõkke ees. Pingutusele järgnes puhkus. Tänapäeval peame selleks teadlikult aega võtma. Tähtis, et inimesed märkaksid ennast ja tegeleksid teadlikult iseendaga. Teadlikkus ongi siin märksõna,“ räägib ta ja lisab: „Enese eest hoolitsemine sisaldab nii enda füüsilise tervise kui vaimse heaolu eest hoolitsemist. Oluline on ennast märgata – enda vajadusi märgata ning nendest rääkida. Seda nii kodus kui tööl. Ja see ei ole egoistlik. Mina ise olen kõige tähtsam!“

IKEA sisedisainer: loo koju nurgake, kus lõõgastuda!
IKEA sisekujundusosakonna juht Pedro Castro soovitab luua koju nurgake, kus viibides on lihtsam lõõgastuda. „Tekstiilid, näiteks padjad ja pleedid, muudavad seal olemise märksa mugavamaks. Ka õige valgustus aitab luua soovitud meeleolu ning nautida kvaliteetset puhkust. Raamatut lugedes või käsitööga tegeledes on sul kindlasti vaja tugevamat valgustust, kuulates aga muusikat või juues sooja teed, tahaksid ilmselt valgustuse natuke hämaramaks keerata,“ kõneleb Castro.

Ta märgib, et praegusel pimedal aastaajal on nutikas tekitada koju lisavalgus, sest see loob hubasust ja mõnusat soojust. Miks mitte sättida kapile alus elektripirnikestega või siis hoopis panna need kauni läbipaistva vaasi sisse?

Lõõgastumise nurk ei pea olema midagi suurt – see võib olla ka kohake pehmes tugitoolis. Sinna kõrvale saaks sättida väikese abilaua või tooli, kuhu vajalikke asju panna. „Niisugusele lauale saab asetada teekannu kuuma joogiga ning küünla. Mähkida ennast pleedi sisse, lihtsalt istuda, nautida filmi, raamatut või mõnda muud meeldivat tegevust,“ lausub Castro.

Kui soovid leida toredaid ideid, kuidas kodus mõnusalt aega veeta, siis vaata veebilehelt www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 18

Margus Vaher jagab nutikaid nippe, kuidas suhe toimima panna – ka kodust lahkumata!

IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus, et 41%-l Eesti elanikest on partneriga kvaliteetaja veetmine kodus vaimse heaolu säilitamisel kõige olulisem. Laulja ja suhteekspert Margus Vaheri sõnul tuleb suhte eest hoolitseda teadlikult ja seda regulaarselt paitada nagu kodulooma.

„Ööpäevas on 24 tundi. Kui suures plaanis kolmandiku sellest investeerime ööunne, teise kolmandiku reeglina töökohustustele, siis ülejäänud kaheksa tunni osas on meil vabu valikuid rohkem – olgu selleks trenn, hobid, perekonnaga aja veetmine või mõni neljas meeldiv tegevus. Seega, kui tundub, et aega meeldiva jaoks pole piisavalt, siis võtta see mõnikümmend minutit analüüsida, kuhu aeg õigupoolest kaob,“ kõneleb laulja ja suhteekspert Margus Vaher.

Ta võrdleb vaba aega porgandipeenraga, mida tuleks aeg-ajalt harvendada – teisisõnu mõelda läbi, kas asjad, millele me aega kulutame, on piisavalt tähtsad. „Tihti leiame, et erinevates äppides ringi surfamine võtab meilt näiteks ebaproportsionaalselt liiga palju ajaressurssi ja neid minuteid nutikamalt investeerides suudame mõne teise valdkonna enda elus õitsema panna,“ nendib Vaher.

Suhe vajab hoolitsemist
Paratamatus on see, et paljude paaride jaoks kipub muude tegemiste kõrval oma suhte eest hoolitsemine tagaplaanile jääma. „Täitsa inimlik, et paljud tunnevad, et kui jaht on olnud edukas ja ihaldatud saakloom koju veetud, siis kodus justkui jaht lõppeb. Olgem ausad, enamasti peakski ja võibki. Aga suhe on teistmoodi trofee – seda tuleb enamasti siiski regulaarselt paitada nagu kodulooma,“ arutleb ta.

Vaher toob välja, et suhte allakäigutrepil on astmed umbes sellises järjekorras: partnerist kaugenemine, pidev süüdistamine ja tülid kodus, füüsilise läheduse defitsiit, jne.

„Kui ostad endale ikka vinge auto ja sellega aastaid ringi paarutad, siis oleks ju justkui naiivne loota, et temaga kunagi korralises hoolduses käima ei pea,“ teatab Vaher. „Ometi suhetes tuleb selliseid kummalisi ja ebareaalseid ootusi ette ja ilma suhtesse järjekindlalt panustamata veel imestatakse, miks selle mootor lõpuks kinni jookseb või mõne muu rikke tõttu ootamatult maani maha põleb.“

Kui tänapäevases kiires elutempos kipub suhte ja partneri armas poputamine liigtihti ununema, siis soovitab ekspert seda täiesti teadlikult planeerida ja enda graafikusse kirja panna. „Näiteks igal nädalal üks armas üllatus kaasale ning nädala seitsmest päevast üks planeerida romantikaõhtuks. Nii on lambad terved ja susi söönud ning kõik rahulolevad ja rõõmsad.“

Vanemad vajavad aega ilma lasteta
Vaher meenutab Gary Chapmani maailmakuulsat raamatut „Armastuse viis keelt“, mille kohaselt tajuvad inimesed partneri armastust viiel erineval moel. Nendeks on tunnustussõnad ehk komplimendid, teenimiskunst (viisid, kuidas enda partneri elu lihtsamaks teha), kingitused, kvaliteetaeg ja füüsiline lähedus.

Kõige parem on õppida tundma oma kaasa armastuse keelt ehk seda, mis on tema jaoks tähtis. „On ainult üks imerelv – tuleb aega lihtsalt võtta, et planeerida midagi ägedat ja mõlemale meeldivat. Nii lihtne ongi! Või kui aega on teatud perioodil pingelise töö tõttu vähe, siis olla lihtsalt ultra smart,“ seletab Vaher ning lisab: „Kui tead, et kvaliteetaeg ajanappuse tõttu vasakut jalga liipab, siis enda partnerit tundes saad talle alternatiivina ekstrakoguses pakkuda mõnda teist armastusekeelt, mis ta õnnelikuks teeks ja hoituna tundma paneks. Jällegi! Tulekahju intelligentse alternatiiviga kustutatud ja kooselu veereb mõnusalt edasi nagu kakuke.“

Mida ühiselt kodus ette võtta, sõltub juba paarist ning nende huvialadest. „Aga kui peaksin mõned ideed puusalt tulistama, siis stripp-pokker, male, Netflix, YouTube‘i abiga mõne ägeda paaristantsu õppimine, koos musitseerimine, paarimassaaž, koos maalimine, kodu ümbersisustamine... Ainult veidike loovust ja suhteenergia liigub ning tantsib koos teiega,“ arutleb ekspert.

Nii mõnegi lapsevanema jaoks võib kujuneda murekohaks, kuidas võsukestele seletada, et ema ja isa tahavad vahepeal omaette olla. Vaheri arvates pole põhjust liigselt muretseda. „Lapsed on väga targad. Ja kui neile ausalt öeldagi, et selleks, et emme ja issi oleksid õnnelikud ning kodus valitseks rahulolu ja harmoonia, on vaja vanematel aeg-ajalt ainult kahekesi koos asju teha. Nagu parimad sõbrad seda teevad, et nende hea side säiliks. Lapsed suudavad imehästi teatud asju mõista ja aktsepteerida. Eriti, kui nad näevad, et vanemad on alati pärast kahekesi ühiselt veedetud aega ekstraõnnelikud, täidetud ja vitaalsed,“ leiab ta.

Kui soovid leida põnevaid ideid koduseks kvaliteetaja veetmiseks, siis vaata veebilehelt www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 17

Tiit Trofimov: pidevalt tegevuses olles kaob kontakt iseendaga – sealt edasi tekivad ka tervisehädad

IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus: pooled Eesti elanikud leiavad, et omaette olemisel ning ajal iseendale on väga oluline roll, et tagada kodus vaimne heaolu. Kiire elutempo juures võib see osutuda aga üsna keeruliseks…

Enesearengu teejuht Tiit Trofimov leiab, et on vägagi oluline, et inimesed veedaksid aega ka omaette.

„See on vajalik sellepärast, et kui inimene unustab ära iseenda, siis unustab ta peagi ka kontakti endaga. Kui ta on orienteeritud väljapoole ja fokusseerib oma tähelepanu teistele, on pidevas tegemises ja toimetamises, siis tema energia on laiali igalpool mujal, aga mitte enda kehas ja enda tunnetes. Kui ta ei ole enam kohal kehas ega kuula enda tundeid ja vajadusi, hakkavad tulema tervisehädad. Inimene väsib rohkem, tekivad uneprobleemid, tema tervislik heaolu halveneb,“ seletab Trofimov.

Püüa olla alati kõikide meeltega kohal
Siinkohal soovitab ta harrastada erinevaid kohalolu loovaid praktikaid. Üks tuntumaid neist on ilmselt mindfulness, mis kujutab endast teadvelolekut, kohalolu, siin ja praegu olemist, meelerahu. „See tähendab, et oled kõikide meeltega täielikult kohal. Tood teadlikult tähelepanu kõikidele meeltele ja tajudele, tunnetades, mis su ümber energeetiliselt toimub. Sa tunnetad ümbritsevaid lõhnasid, maitseid, kuulatad helisid, märkad iga pisi detaili enda ümber, tunnetad maad jalge all jne. Sa märkad ka mõtteid, mis selles situatsioonis pähe tekivad. See on täielik kohalolu iseendas. Väga oluline on märgata oma hingamist ning kas sa üldse hingad selles situatsioonis,“ selgitab Trofimov.

Meie meel pendeldab pidevalt mineviku ja tuleviku vahel ning me ei ole kunagi seal, kus me tegelikult oleme. Meie keha on aga meie suurim sõber, kes annab meile alati märku, kui me oleme iseennast unustanud või läinud vastuollu iseendaga. Kui me ainult tegutseme ja kiirustame, siis peab meie keha meile appi tulema, et võtaksime aja maha. „See on üsna tavaline praeguses maailmas, et inimesed on iseendast lahti ühendatud, tormavad nagu oleks viimnepäev käsil, ei teadvusta üldse, mis käesolevas hetkes toimumas on, nad on pidevalt fookusega väljapoole. Meel on kas tulevikus või minevikus, aga mitte kunagi kohal. Sellepärast on väga oluline, et meel rahuneks. Kui meel rahuneb, siis sa tajud, mis sinuga nüüd ja praegu toimub,“ kõneleb Trofimov.

Mindfulnessi praktiseerimine on üks võimalik lahendus inimestele, kellel on alati kiire ja kes on oma tegemistest üle koormatud. „See on üks olulisemaid asju, et sa saaks aru, miks sa üldse kiirustad ja jooksed. Kui rahuned maha, siis hakkab ka aeg rahunema. Aeg peatub sinu jaoks. Kui sa kiirustad, siis on alati aega puudu,“ kinnitab ta.

Ka kodus igapäevatöid tehes saab olla teadvel
„Üksi olles on väga hea harjutada kohalolu ja teadvustada seda üksi olemist; hakata märkama, kus sa parasjagu üldse oled; mis sinu sees toimub; mis tunded su sees on; kas see, mis sa oma elus teed, teeb sulle hea tunde; kas sa üldse lubad endal tunda enda päris tundeid; kui palju sa iseennast austad ja endast lugu pead ning kui palju oma vajadusi esimeseks sead,“ loetleb Trofimov ning lisab: „Või oled täielikult unustanud iseenda vajadused ja proovid teha kõike selleks, et teistel oleks hea? Selle taga on tihti süütunne ja liigne vastutus teiste tunnete eest. Süütunne on üks tugevamaid tundeid, mis lükkab inimesi endast eemale ja fokusseerima ennast teistele. Süütunne hoiab meid väiksena, raskes tundes, ei lase meil olla õnnelik. See on üks olulisi asju, miks inimesed peaksid just üksi aega veetma. Et saada parem kontakt iseendaga.“

Ka kodus igapäevatöid tehes saab olla teadvel ning muuta see osaks iseenda ajast. „Tuleb märgata, kas sa hingad. Niipea, kui inimesed kiirustamisse lähevad, siis nad enam ei hinga. Kogu organism alustab töötamist defitsiidis. Õppida seda kõike praktiseerima on oluline, sest siis sa nii-öelda hakkad seda iga päev ka ellu rakendama. Sa märkad, kui lähed kiirustamisse; märkad, mis tujuga tööd teed; märkad, mismoodi sa klientidega suhtled. See kõik on meie endi peegelpilt. Kui meie oleme rahus, kui meie energia on rahulik, siis peegeldame välja ka rahulikku energiat,“ räägib Trofimov. Ta rõhutab, et kui oleme närvis, ajame ka ümbritsevad inimesed närvi. Olles rahus, on kõik meie ümber rõõmsad, tasakaalus ja rahus.

Nipid, kuidas end rahustada
Mindfulnessi võtmesõnadeks on märkamine ja hingamine.

„Sa hakkad ennast justkui eemalt vaatama – vaatled end kõrvalt, mida sa tunned, näed, mida just praegu koged, kuidas hingad, mis mõtted peas on. Kuidas mõtted tegevust suunavad, mida keha tunneb, kas oled heas või halvas tujus. Kas see, kuidas sa ennast väljendad, on mõjutatud sinu enda sisemistest tunnetest või teiste sisemistest tunnetest,“ jutustab Trofimov.

Hingamise ajal peab aga kõht ja rindkere liikuma. Nii paranevad seedimine ja kogu südame simulatsioon. Südame piirkond rahuneb ja vabaneb stressist. „Pane silmad kinni ja märka rahulikku hingamist. Kõigepealt liigub kõht õhku täis, siis liigub õhk rindkeresse, siis õlgadest, nüüd hoia 2-3 sekundit õhku kinni ja lase õhul välja voolata kõigepealt õlgadest, siis rindkerest, ning lõpuks kõhust välja,“ juhendab enesearengu teejuht. Teine harjutus, mis rahustab ja toob kohale on järgmine „Hingad vasakust ninapoolest sisse (samal ajal hoiad paremat ninapoolt kinni), siis paned mõlemad ninapooled kinni ja loed viieni, seejärel hingad paremast ninapoolest välja (samal ajal hoiad vasakut kinni) ja loed viieni, siis hingad kohe ka paremast ninapoolest sisse lugedes viieni, nüüd hoiad jälle mõlemaid ninapooli kinni ja loed viieni ja lõpetuseks avad vasaku ninapoole, hoiad paremat ninapoolt kinni ja hingad vasakust ninapoolest õhu välja lugedes viieni. See on üks ring. Proovi neid ringe teha vähemalt 5-10 ja aja jooksul jõua 20 ringini ja sa näed kuidas sinu närvisüsteem hakkab rahunema.. Hakka lõpuks seitsmeni lugema sisse-välja hingamisel ja hoidmisel ja ajapikku suurenda numbrit kuni viieteistkümneni kui võimalik..“

Lõpetuseks julgustab Tiit Trofimov veel kord kõiki mindfulnessi proovima, sest see tõesti annab elukvaliteedile juurde. „Me oleme kahjuks uinunud, me oleme ära. Väikesed teadveloleku praktikad tekitavad aina rohkem teadvelolekut – mida rohkem praktiseerid, seda rohkem saab see elu osaks. Elu eesmärk on olla kogu aeg teadvel ja kohal igas hetkes.“

IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus: pooled Eesti elanikud leiavad, et omaette olemisel ning ajal iseendale on väga oluline roll, et tagada kodus vaimne heaolu. Kui soovid leida põnevaid ideid kodus mõnusalt aja veetmiseks, siis vaata veebilehelt www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 16

Kodused rituaalid — teejoomistseremoonia. Ekspert Elina Naan: „See loob avatud vestluse ja üksteisele lähemale jõudmise!“

Iga-aastasest IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus, et iga kolmas Eesti kodanik sooviks tulevikus veeta rohkem aega omaette kodus. Paljude eestlaste jaoks mõjub see hästi ka nende vaimsele heaolule. Teeekspert Elina Naan selgitab, kuidas teejoomine võib olla meditatiivne rituaal ja hea viis veeta aega iseendaga.

Loe intervjuud teeeksperdiga ja saa teada nii mõndagi teekultuurist!

Millised teesordid ja taimed aitavad sisemist tasakaalu hoida? Milline on igaühe mõju?
Kui mina räägin teetaimest ja teetseremooniast, siis ma räägingi reaalselt TEE taimest. Camellia Sinensis või Camellia erinevad sordid. Olen teekultuuri ja teetseremooniat õppinud Taiwanil Global Tea Hut´is. Tee on võimas ravimtaim, mis tseremoniaalsel viisil juues aitab keset leida, et selles pöörases maailmas tasakaalus püsida.

Erinevatel ravimtaimedel on erinev mõju ja ravimtaimi on tohutult - meil Eestiski väga väekaid ja mõjusaid. Meliss rahustab meelt. Naistepuna toetab depressiooni korral. Angervaks vedeldab verd. Mõned taimed toetavad rohkem mehi, teised naisi. Tee taim on universaalne. Mina kasutan oma töös enamasti vanu, fermenteeritud pu-erh teesid, mis pärit Hiinast, Yunnani piirkonnast.

Kui tihti peaksime neid jooma?
Igal taimel on oma aeg ja koht meie elus. Kuna hoian teetaimega meditatiivset ruumi, siis enamasti õpetangi inimesi kuulatama— iseennast, oma keha ja meelt. Mida me vajame, miks ja millal? Kui ennast tundma õppida, siis on palju lihtsam siin maailmas navigeerida. Jood vett, siis kui janu, mitte ei kulista kontoris tasside kaupa kohvi. Mitte midagi pole vaja tarbida liiga palju. Kuulata ennast ja tead, mida vajad.

Millised teesordid ja taimed võivad avada meie südamed avatud vestluseks nt partneri või sõbraga? Milline on igaühe mõju?
Partneri, pereliikme või sõbraga mahaistumiseks on oluline luua turvaline ruum. Me oleme väga harjunud suhtlema läbi sõnade ja kommunikatsioon ongi oluline. Aga vahel on mõnus tõsta suhtlus uuele tasandile, kogedes sama ruumi vestlemata. Luua oma koju selline hubane nurgake maheda valgusega, vaipade ja patjadega, istuda vastakuti, vaadata silma ja hingata. Kui millegi sellise tegemine tundub esialgu kentsakas või võõras, siis ongi tore pakkuda lähedasele näiteks teed ja teha ettepanek istuda meditatiivselt vaikuses. Tunnetada maitseid ja lõhnu ning lihtsalt pidada koos pausi, olla tänulik vaikuse eest.

Samamoodi selgus uuringust „Kodune elu“, et 41% Eesti kodanike jaoks on oma partneriga kvaliteetaja veetmine oluline, et tagada vaimne heaolu.

Millised on tee valmistamise reeglid? Kuidas me peaksime seda õigesti tegema?
Teekultuur ja tseremoniaalsed serveerimise viisid on erinevad ja nende õppimine võtab aastaid. Aga alati saab kuskilt alustada. Tee puhul on olulisim vee kvaliteet, kuna 99% teest on vesi. Juba koos allikalkäik võib anda suhtele värskema noodi, suurema ühenduse loodusega. Oleks imeline, kui kodus on teekausid (ilma sangata), siis saad hoida kaussi kui ringjat sümbolit kahe käega, et kehamälu saaks ka aru- ahhaa, proovime tunnetada keset. Vali teed juues võimalusel alati puhas ja lahtine tee.

Kas tee tegemine ja joomine võib olla kui aeg veedetud iseendaga? Kuidas teha tee valmistamise ja joomise rituaali kodus? Mis kasu on sellisest rituaalist? (võtame siin seda, kui rituaali, mis sobib paljudele– mida igaüks saab kodus teha, ilma konkreetsete tööriistade või teedeta)
Ütlen tihti inimestele, kes teetseremooniale jõuavad, et „Sa ei pea midagi tundma. On lihtsalt üks väga eriline tee ja väga eriline Sina ja väga eriline ruum ja väga eriline elu, milles elada…aga muud erilist ei olegi!“ Loomulikult on see aeg iseendale. Sõna meditatsioon ei pea kartma— see on meelelt maha tulemine, iseendas puhkamine, et saaksid siis taas parem iseendana olla, parem lapsevanem, parem partner, parem töökaaslane. Me peame oskama teadlikke pause võtta, et vaikuses virguda. Siis on meel palju selgem ja helgem, rohkem jõudu ja ideid. Tõesti, väga paljude edukate trikk on meditatsioon. Tee on selleks imeline võimalus.

Teetseremoonia õppimine on aastate pikkune töö ja distsipliini nõudev praktika. Aga kerget tseremoniaalset meeleolu saab kodus luua igaüks. Leia kodus hea paik, kuhu saab vaiba maha panna. Leia pisike lina või alus, millele asetada teekausid. Loo mõnus atmosfäär toetava maheda sõnadeta muusikaga, et end ja partnerit kohale tuua ja muu maailm pausile panna.

Pane keema allikalt toodud vesi. Säti valmis teekausid ja aseta sinna sisse teelehed. Proovige pidada vaikust ja keskenduda pigem hingamisele ning olla lihtsalt tänulik, et saab koos meelevaikust kogeda. Meeleolu saad luua sobivate naturaalsete viirukitega, asetada lilled või pühad esemed teelinale toetamaks erilist hetke.

Kallake vesi teelehtedele, laske natuke tõmmata ja kaussi kahe käega hoides, et ka keha tuletaks meelde keskmes olemist, saategi rüübata otse kausist. Suureleheline tee ei tiku suhu, kuna huuled on justkui filtriks. Märka, et ühtedele ja samadele teelehtedele saad vett peale kallata mitu korda ehk teha mitmeid tõmmiseid. Nautige jagatud hetke.

Kas praegusel aastaajal võib leida ka loodusest taimi, millest teed valmistada? Näiteks männipuud vms. Kui jah, siis kuidas neist teed valmistada? Mis kasu sellest on?
Kuigi olen õppinud teekultuuri, austan ja armastan väga kodumaiseid ravimtaimi. Enda lemmikud talvel on vaarikavarred— nostalgia maal nana juures. Kevadised lemmikud on mustsõstra pungad kuumas vees, südasuvine lemmik angervaks ja sügisel panen tassi pohlasid.

Kas on taimi, mis võiksid aidata kodus SPA-tunnet tekitada? Millised taimed ja kuidas?
Taimi saab kasutada mitmel erineval viisil. Ravimtaimede joomine on vaid üks viis. Koduses vannis on mõnus kasutada puhtaid eeterlikke õlisid või lisada vanniveele lavendli õisi. Ja eestlase spa on ju aegade algusest saadik olnud saun— kõige parem saunaviht on ju alati olnud kask, usun, et kaseviha lõhn meenutab paljudele kodu.

Varsti tuleb kevad– milliseid taimi peaksime mõne kuu pärast loodusest otsima hakkama, et teed valmistada?
Kevadel tasub esmalt leida nii palju päikselisi laike, kui võimalik, et suletud silmadega päikest neelata ja D-vitamiini ammutada. Kuuri taga tasub leida kohti, kus naat enda nina välja pistab ja neid siis otse naksata— porgandi maitsega ja mahlane! Angervaks ja võilill— vitamiinid järjest sirguvad. Tasubki meeles pidada, et ka linnainimestele on loodus väga lähedal. Võtke aega, et loodusesse sõita, käige allikal perele püha vett toomas, lugege koos meie folkloori ja kombeid, õppige ise ja õpetage lastele ravimtaimi, et maailmas säiliks side loodusega ja meie juurtega. Hoolitsege enda ja lähedaste hingerahu eest ja võtke teadlikult aeg maha, et siis taas tegutseda, aga hoopis uue tuhinaga.

Kui soovid leida veel mõtteid teejoomistseremooniast, siis vaata veebilehelt www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 15

Kuidas luua tähendusrikkaid suhteid ja kui olulised need on?

IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus, et 29% Eesti kodanike jaoks on kodustega suhtlemine oluline vaimse heaolutunde säilitamiseks. Iga neljas inimene Eestis võiks edaspidi rohkem aega veeta just kodustega suheldes. Kas on oluline rääkida enda vaimsest tervisest teistega? Näiteks Eesti vastajatest 10% ei räägi kellegagi vaimse heaoluga seotud teemadel. Miks see nii on? Milliseid suhteid võib nimetada tähenduslikeks? Miks on oluline omada teistega tähendusrikkaid suhteid? Kuidas luua tähendusrikkaid suhteid pere ja sõpradega?

Psühholoog Rita Rätsepp selgitab, et häbitunne on see, mis takistab meil enda muredest rääkimist. „Meil oleks nagu hirm näidata, et ma ei saa hakkama, et ma olen siis justkui nõrk. Jagatud mure on aga pool muret. Jagatud rõõm on topelt rõõm. Kuna ühiskonnas on päris palju „ma suudan“ mentaliteeti, siis ei juleta ka rääkida, sest tuntakse, et kuidas mina siis hakkama ei saa,“ sõnab ta.

Kui inimene enda sisse kogub, siis mingi hetk saab anum täis ja käib pauk. „Sellest hetkest, millal võib olla see viimane piisk karikas ei pruugi inimene aru saada. Selleks, et seda ei juhtuks, tuleb end märgata ja sellega tegeleda. Teistega rääkimine, sh näiteks psühholoogiga on tegelikkuses selle anuma tühjendamine. Ääretult oluline on endast asjad välja lasta ning vaadelda ennast. Psühholoog on vana aja mõistes nagu pihiisa, kellele saab kõik mured hingelt ära rääkida. Vanasti ei istunud keegi nutiseadmes, vaid inimesed rääkisid omavahel. Kõiki asju arutati, ka rongis või bussis. Suheldi, räägiti asjadest, jagati energiat ja siis mindi oma peatuses maha. Kõigil oli kergem olla,“ räägib Rätsepp.

Rätsepa sõnul on inimeste vahetu suhtlemine ja vahetu kontakt see, mida me tegelikult väga vajame. „Tänases maailmas on tulnud väga palju ekraane inimeste vahele, mis kõik segab vahetut suhtlemist. Varateismeliste ja teismeliste probleemid tulenevad paljuski sellest, et vahetut suhtlust ja silmast- silma kontakti on väga vähe,“ nendib ta.

„Me kõik vajame kuulumise tunnet, kokkupuutepunkte teiste inimestega. Inimene ei ole loodud üksikuks hundiks. Inimene on sotsiaalne olend – ta vajab iseendast aru saamiseks teisi inimesi ehk peegeldust. Me soovime alati kusagile kuuluda – kas see on sõpruskond, klubi, kirik. Me vajame oma ellu inimesi, kellega on sarnased väärtushinnangud, vaated, tegevused, uskumused ehk see meie ühisoasa. Perekond on samamoodi – see on meie pere, meie suguvõsa, meie sõpruskond. Meie tunne annab inimesele tema minapildi ja tema tugevuse – tal on kusagile toetuda, teda ümbritsevad tema inimesed. Kui tal on mure, siis ta teab, kellega seda jagada. See on tohutult tähtis, kas inimesel on kellelegi toetuda. Vajame seda, et tasakaal oleks paigas,“ märgib Rita Rätsepp.

Kui soovid leida toredaid ideid, kuidas oma kodust elu parandada, siis vaata www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 14

Loo koju isiklik spaa ja saavuta täielik vaimne tasakaal

Kodu mängib meie elus nüüd palju suuremat rolli, kuna see on koht nii igapäevasteks tegevusteks, tööks kui ka lõõgastumiseks. Kõige selle juures tasakaalu leidmine hästi toimivate rutiinide kaudu on meie vaimse heaolu jaoks oluline. IKEA uuringust „Kodune elu“ selgus, et pea viiendik Eesti elanikest peab vaimse heaolu jaoks tähtsaks enda eest hoolitsemist. IKEA sisekujundaja jagab nippe, kuidas luua igas vannitoas koduse spaa tunnet.

Kõigepealt korrasta kodu
Korras vannitoas on hea ja rahulik olla. Spaa väärilist õhkkonda on keeruline tekitada, kui segadus olemist häirib.

„Üks levinumaid harjumusi vannitoas on hügieenitoodete hoidmine vanni serval või dušipõrandal. Kui vannituba on väike, mõjub segadus veelgi intensiivsemalt. See tekitab nähtava korralageduse, lisaks on vannituba keerulisem koristada. Kiireks lahenduseks võib siin olla paarieurone vannitoa seinahoidik, mis ei nõua plaatidesse aukude tegemist, kuna need kinnitatakse iminappadega – alates hambaharjahoidjast kuni duširiiulini välja,“ ütles IKEA Eesti sisekujundusosakonna juht Pedro Castro.

Selleks, et väikeses kodus asjade hoiustamiseks rohkem ruumi tekitada, tuleks kasutada ära kogu seina kõrgust. Piisab vaid mõne riiuli või kapi lisamisest. Kui vannituba on väga väike, võiks ruumi maksimaalselt ehk kuni laeni ära kasutada. Astepink vannitoas tagab, et kõik on käeulatuses. Samuti ära unusta ruumi pesumasina kohal – ehk mahub sinna mõni seinakapp või rätikukuivatid?

„Kui tõesti ruumi seinakappide jaoks pole, kasuta seinu ja kitsaid kohti hoiustamislahenduste jaoks. Vaba ruum kappide vahel võib olla väga kasulik – äkki mahub sinna kitsas pesukorv? Või mahub käterätikuivati nurka või vannitoa ukse taha? Konksud ja nagid sobivad suurepäraselt ka vannitoatekstiilide jaoks ning neid saab kinnitada peaaegu kõikjale. Kasuta ka vannitoa ust ja selle kohal olevat vaba ruumi, et vannituppa täiendav panipaik luua. Uksepealne jäetakse sageli tähelepanuta, kuid on ideaalne paik puhaste rätikute hoiustamiseks. Võid kaaluda ka uksele nagi lisamist, et sinna näiteks hommikumantel riputada,“ sõnas sisekujundaja.

IKEA sisekujundaja soovitab ka hoiustamiskohad omakorda korda teha. Isegi siis, kui sul on kapp või sahtlid, kuhu saab segaduse peita, tasub asjad panna omakorda karpidesse. Aseta karpidesse valmis komplektid erinevateks olukordadeks – kodune spaakomplekt, meigiasjad, hügieenitarbed. Sedasi saad vajalikud asjad korraga välja võtta ja hiljem tagasi panna. Väikesed hoiustamiskarbid ja korrastajad on lihtne viis, kuidas sahtlites korda hoida.

Loo kodune spaa
Kui vannitoas on asjad kenasti organiseeritud ning üleliigsed asjad silma alt ära pandud, muuda seal viibimine koduse spaaga veelgi paremaks. Selle jaoks ei ole isegi vanni vaja, vaid piisab ka dušist.

• Pööra tähelepanu tekstiilidele. Lihtsaim ja soodsaim viis vannitoa interjööri värskendamiseks on lisada rohkem tekstiili ning praktilisi tarvikuid. Uuenenud vannitoa efekti saab luua ilma seinu üle värvimata ja plaate vahetamata. Vali uus dušikardin, vannimatt, käterätikud, seebialus ja muud tarvikud ning sobita neid omavahel. See kõik võib maksta vaid mõnikümmend eurot ja mõjub vannitoa atmosfäärile värskendavalt. Vali tarvikud vastavalt olemasolevale seina- ja põrandavärvile.
• Ammuta inspiratsiooni spaadest. Lisa väike riiul taime ja mõne dekoratiivesemega. Riiulitel olevad mustrid, raamid ja merekarbid pakuvad lõõgastumise ajal piisavalt silmailu. Aseta riiulile taim, oma lemmiklõhn ja sobivates värvitoonides puhtad rätikud. Bambusest karbid või klaaspurgid võivad olla kena aktsentelement, kus hoiustada väiksemaid esemeid. Kasuta oma lemmik spaatoodete hoidmiseks korve – nii on vajalikud asjad alati käepärast.
• Lisa vannituppa eukalüpti aroomi. Sooja vanni minek ei ole alati võimalik ning tegelikult ei olegi seda vaja. Dušist piisab, et luua oma väike Türgi aroomisaun. Lihtsalt riputa eukalüptilehed duši alla ja lase selle kosutaval lõhnal niiskes õhus levida.
• Komplekt isiklike lemmikutega. Üksi vannitoas veedetud aeg võib sageli olla lühiajaline privileeg. Selleks, et see oleks piisavalt tõhus, pane juba varem valmis komplekt enda lemmikasjadega. Olgu selleks näiteks kehakoorija, lõhnaküünlad, näomask või muu vajalik, et kiirelt spaakogemusse sukelduda. Pärast seanssi saad panna asjad mugavalt karbiga järgmist korda ootama.
• Ja lõpetuseks – võta spaa tunne endaga kaasa ka siis, kui vannituba on hõivatud. Vajad aega iseendale, kuid paraku ei saa selleks vannituba kasutada? Pööra ebaõnn enda kasuks ning leia mõni muu eraldatud koht kodus, kus saad teha eeterliku õliga jalavanni ning rahus vaba aega nautida.

Võimalusi oma koduse spaa loomiseks on veelgi. Võid alustada isegi köögist – toitainerikkast kohvipaksust saab valmistada loodusliku kehakoorija. See on justkui magustoit sinu kehale ning sobib imehästi vannitoarituaalideks. Saad selle valmistada kenasse purki, mis on vannitoas hoolitsusteks alati kättesaadav.

Rohkem nõuandeid kodus parema vaimse heaolu loomiseks leiad IKEA kodulehelt www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 13

Kodutunne ja vaimne tervis on seotud! Kuidas end kodus paremini tunda ja olla seeläbi õnnelikum?

IKEA uuringu „Kodune elu“ kohaselt tunneb 25% Eesti elanikest, et nende vaimne tervis on viimase 12 kuu jooksul kannatada saanud. Samuti näitas uuring, et just kodune elu mõjutab seda märkimisväärselt. 30% vastanutest tunnistas, et kui nad tunnevad kodu suhtes positiivseid tundeid, siis see mõjub soosivalt ka nende vaimsele tervisele. Kuidas siis olla oma kodus õnnelikum, et seeläbi end paremini tunda?

Psühholoog Rita Rätsepp nendib, et vaimse tervise olukorra halvenemise taga on kindlasti koroonapandeemia ja teadmatusest tekkinud hirm. „Me pidevalt tarbime infot, meedia kuhjas üle teadmatuse sõnumitega ning see aina suurendas inimestes hirmu. Samuti ei käi kodu ja kontor oma olemuselt kuidagi kokku, aga nüüd toimub kõik ühes kohas. Kodu on ikkagi kodu ja kontor on töö – need ei peaks olema ühes ruumis. Järsku tuli aga muutus, mis muutis tähendust,“ räägib ta.

Samuti võis tekitada ärevust mure töö kaotamise ees. „Aju ei tee vahet tegelikkusel ja unistusel või mõttel – kui mõte on peast juba läbi käinud, siis aju võtabki seda kui tegelikkust. Kuigi tegelikult ei pruugi töökaotus üldse realistlik ollagi, siis mõte meie peas paneb asjad liikvele ja tekitab alateadlikult hirmu.“

Heledate toonidega kodus on hea olla
Nagu IKEA uuringustki välja tuli, on hea vaimne tervis ja positiivsed tunded kodu vastu tugevalt seotud. Rätsepp nõustub sellega – kodu on ju koht, kus end laadimas käia, kus saame kõik maskid eest võtta. Kodus peab olema hea olla ning seda igas mõttes.

Meie heaolu kodus mõjutavad väga erinevad aspektid ning üheks olulisemaks on Rätsepa sõnul suhted partneri ja perega. „Kui suhtes peaks olema probleeme või ebakindlust ning me teame, mis meid kodus võib ees oodata ning see ei ole alati kõige positiivsem, hakkame automaatselt põgenema kodu eest. Me ei soovi sinna minna, kuna ei tunne end seal hästi,“ selgitab ta.

Kindlasti mõjutab kodu meid ka füüsiliselt, kuid see on igaühel pigem individuaalne. „Heledamad värvid on helgemad ning meil on mõnusam kodus olla. Inimene tunnetab värve mitte ainult silmadega, vaid ka nahaga. Tumedad toonid on tihtilugu rõhuvad ning tekitavad alateadlikult negatiivseid mõtteid ja tundeid. Värvid sisaldavad võnkumisi — mida tugevam värv, seda jõulisem on võnkumine. Näiteks turva- ja heaolutunnet kodus tekitavad rohelised ja sinised toonid, kuna need seostuvad loodusega.“

Kas korras kodu võrdub hubase koduga?
Mis puutub kodu korrasolekusse, siis see on samuti väga individuaalne. „Igaüks teab ise, milline kodu on tema jaoks sobiv. Küll aga on selge, et korras kodus on kergem lõõgastuda,“ sõnas Rätsepp.

Niisiis tuleks lähtuda eelkõige iseenda vajadustest. „Näiteks kui feng shui ruumikorralduse meetod ütleb, et vaas peaks olema ühes nurgas, aga inimesele endale ei tundu see üldse õige koht vaasi jaoks, siis see hakkab vastupidiselt seest närima ja rahulolematust tekitama. Siin tuleks lähtuda ikkagi enda veendumusest, kuhu see vaas minu kodus sobib,“ leiab psühholoog.

Iga pereliige võiks kodu sisustamisel kaasa rääkida
Rätsepp märgib, et on oluline, et inimene tunneks ebakindlal ajal oma kodu üle kontrolli. „Me kõik soovime seda, sest kodu on koht, kus taastuda ja end laadida. See on koht, kus me ei pea muretsema, kus on turvaline olla. Võime minna peitu muu maailma eest, olla koos lähedastega,“ osutab ta.

Kindlasti aitab kontrolli omamist ja turvatunnet mõjutada füüsiline keskkond ja see, kui koduselt me end seal tunneme. „Näiteks peaks olema igal pereliikmel õigus elamise sisustamisel kaasa rääkida. Loomulikult ei pea lubama põnnil kogu tuba sisustada, kuid olenevalt vanusest kasvõi lasta valida voodiriided või tapeet. „Oluline on, et nad on osa protsessist, mitte vanemad ei näita ette, et näe, siin on su tuba. Kindlasti peab olema ka oma nurk, kus võimalus olla privaatselt. Võimalus eralduda. Samuti peab kodus olema ühisosa, ehk koht , kus saab pere koguneda,“ seletab Rätsepp.

Kui inimene tahab kodu üle kontrolli omada, kas see tähendab siis, et üürikodus ei olegi võimalik õiget turvatunnet tunda? Rita Rätsepp nii ei arva. „Inimene muudab kodu koduseks enda energia ja asjadega ka siis, kui tegemist on üüritava pinnaga. Inimesed ei mõtle üürikodust tihtilugu kui ajutisest kodust. Kodu on kodu,“ sõnab ta.

Kui soovid leida toredaid ideid, kuidas oma kodust elu parandada, siis vaata www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2022 01 12

Korras kodu, korras vaim: kodu organiseerimise ideed sujuvamaks igapäevaseks eluks

Iga-aastane IKEA uuring "Kodune elu" näitas, et pärast aasta aega kestnud pandeemiat  mõistsid inimesed paremini, milliseid kodusid nad tegelikult soovivad. Nüüd peab iga kolmas Eesti elanik oma ideaalsele kodule mõeldes oluliseks, et seal ei oleks üleliigseid asju ning seda oleks kerge korrastada. Psühholoogide sõnul on see ka oluline meie vaimse heaolu jaoks. Kuidas aga kodus segadust vältida ilma, et peaksid kogu aeg koristama? IKEA sisekujundaja jagab ideid, mis säästavad aega, vähendavad stressi ja muudavad kodu harmoonilisemaks.

Psühholoog Rita Rätsepp märgib, et oma kodu üle kontrolli omamine on äärmiselt oluline just ebakindlal ja äreval ajal, kuna see aitab meil end turvaliselt tunda. „Kodu on koht, kus end laadida ja turvaliselt tunda. Koht, kus sa ei pea muretsema ja saad nautida aega oma lähedastega. Mida rohkem kontrolli oma kodu üle omame, seda turvalisemalt end tunneme,“ ütles Rätsepp. Ta rõhutas, et lihtsam on lõõgastuda kodus, mis on korras ja kus ebavajalikud asjad on ära pandud ning emotsionaalselt olulised asjad esile tõstetud.

„Segadus on rõõmsa meele ja mõnusa kodu põhiline vaenlane. Tavaliselt oleme õnnelikud, kui meid ümbritsevad asjad, mida armastame – need võivad olla justkui meie elu talismanid. Aga segadus ja üleliigsed asjad on midagi muud. Need on sageli katkised, kingiks saadud või ebavajalikud asjad, mida igaks juhuks kohusetundest alles hoitakse. Need võtavad meilt energiat ning samuti kapis ebavajalikult palju ruumi. Seega on segadusevaba eluga jätkamiseks esimene samm nendest asjadest lahti saada. Vabastad sõna otseses mõttes ruumi, et oma kodus parem elu luua," ütles IKEA sisekujunduse osakonna juht Pedro Castro.

Paremini organiseeritud kodu tähendab ka rohkem aega tegeleda asjadega, mis päriselt õnnelikuks teevad ja tasakaalukana hoiavad. Uuring "Kodune elu" näitas, et kõige rohkem teevad inimesi õnnelikuks lõõgastumine, kaaslasega kvaliteetaja veetmine, hobidega tegelemine ja üksi olemine. IKEA sisekujundaja annab nõu, kuidas enda vaba aega planeerida nii, et see koristamisele ei kuluks.

"Lahendus on jagada majapidamistööd osadeks ja jaotada need nädala peale. Näiteks esmaspäev on pesu pesemiseks, teisipäev põranda puhastamiseks jne. Nii kulub meil igapäevasele koristamisele pool tundi, mitte nädalavahetusel pool päeva. Samuti proovi majapidamistöid mitte edasi lükata. Näiteks tee köök kohe pärast toiduvalmistamist korda. Kasuta võimalust mitu asja korraga ära teha, näiteks duši alla minnes pane pesumasin tööle. Kuid mis kõige olulisem – vabane asjadest, mis on vanad ning ei leia enam kasutust. Need saab maha müüa või annetada, et need kodus aega, ruumi ja energiat ei võtaks," ütles Castro.

Ta jagab nippe, kuidas kodus erinevaid tube paremini organiseerida.

Magamistuba

• Esimene samm tasakaalukama elu poole on hea atmosfääriga magamistoas ärkamine. Magamistuba on tavaliselt ruum, kus hoitakse riidekappi ja riideid. Sisekujundaja soovitab oma garderoobis ja sahtlites kasutada erineva suurusega aluseid, vaheseinu ja karpe. See aitab asju sorteerida, neid lihtsamini leida ning hoida riidekappi ja sahtlite riiulit kogu aeg korras. Siin tulevad appi SKUBB, STUK, KOMPLEMENT hoiustamislahendused.
• Hooajalisi riideid ja voodipesu võib hoida vaakumkottides, et need võtaksid vähem ruumi ja ei koguks tolmu. Hooajalisi asju saab koos harvem kasutatavate asjadega hoiustada kõrgemal riiulis, riidekapis või spetsiaalsetes kastides voodi all.
• Väikeseid asju pole mitte ainult kõige kergem kaotada, vaid need loovad organiseerimata jätmisel tuppa ka korralageduse mulje. Mitme väikese sahtliga hoiukast on hea lahendus, kus sageli kasutatavaid ehteid ja muid pisiasju hoiustada.

Esik

• Päevaks valmistumine on palju lihtsam, kui ei pea vajaliku leidmiseks asju sortima. Enamikul meist kulub pärast ärkamist kodust lahkumiseks tublisti üle tunni. Käepärane esikuriiul võib uksest väljumise pisut lihtsamaks muuta.
• Ära alahinda head nagi. Nagid aitavad tagada, et riided ei kuhju toolile või lihtsalt esikupõrandale. Nagidele lisatud sildid muudavad asjade organiseerimise veelgi lihtsamaks.
• Ära lase oma jalanõudel esiku üle kontrolli haarata. Kingakapid või -riiulid säästavad põrandapinda ja hoiavad esiku organiseerituna.

Köök

• Kõigepealt kontrolli üle kogu köögitehnika ja hinda, kas kõiki masinaid on vaja või on midagi, mille saad kellelegi teisele anda. Seejärel tuleks masinad rühmitada vastavalt nende funktsioonidele. Seadmed, mida kasutad sagedasti, paiguta kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse ning need, mida kasutad harvem, aseta silma alt ära kõrgemale riiulisse või sügavamale kappi.
• Kasuta köögis organiseerijaid: karpe, sahtlite vaheseinu, nõudealuseid, riiulivahesid. See aitab köögisahtlite- ja kappide ruumist maksimumi võtta ning säästab koristamise arvelt aega. Hoia pottide kaasi ja lõikelaudu vertikaalselt, kuna see aitab säästa ruumi ning hõlbustab nende väljavõtmist ja tagasipanemist.
• Vältimaks kuivainete või vürtside laialivalgumist sahtlitesse ja riiulitesse, kasuta läbipaistvaid tihedalt suletavate kaantega toidunõusid või vaid paarieuroseid kuivtoidupurke. Need muudavad otsitava leidmise lihtsaks ja aitavad köögis ruumi säästa. Karpe saab hoiustada üksteise peal või kõrval, et veelgi ruumi kokku hoida.
• Erinevate köögireelingute, magnetiliste noahoidjate, konksude ja nagide kasutamine vabastab tööpinda ning aitab korrastada vürtse, tasse või söögiriistu.
• Sorteeri oma külmikus olevad tooted kategooriate kaupa – üks riiul piimatoodetele, teine lihatoodetele jne. Ka külmkapis saab ruumi maksimeerimiseks kasutada hoiukarpe.

Vannituba

• Et vannituppa tarbetult palju pudeleid, kreemipurke ja hügieenivahendeid ei koguneks, osta uued vajalikud vahendid alles siis, kui vana on otsa lõppenud.
• Üks levinumaid harjumusi vannitoas on hügieenitoodete hoidmine vanni serval või dušipõrandal. Kui vannituba on väike, mõjub segadus veelgi intensiivsemalt. See tekitab nähtava korralageduse, lisaks on vannituba keerulisem koristada. Kiireks lahenduseks võib siin olla paarieurone iminappadega kinnitatav vannitoa seinahoidik, mis ei nõua plaatidesse aukude tegemist – neid on alates hambaharjahoidjast kuni duširiiulini välja.
• Isegi siis, kui sul on kapp või sahtlid, kuhu saab segaduse peita, tasub asjad panna omakorda karpidesse, nagu näiteks KUGGIS karbid. Aseta karpidesse valmis komplektid erinevateks olukordadeks – kodune SPA komplekt, meigiasjad, hügieenitarbed. Sedasi saad vajalikud asjad korraga välja võtta ja hiljem tagasi panna.
• Paar erineva suurusega läbipaistvat karpi või klaaspurki muudavad väiksemate ilutoodete ja tarvikute korrastamise ning leidmise tunduvalt lihtsamaks.
• Vaba ruum kappide vahel võib olla väga kasulik – äkki mahub sinna kitsas pesukorv? Või mahub käterätikuivati nurka või vannitoa ukse taha? Konksud ja nagid sobivad suurepäraselt ka vannitoatekstiilide jaoks ning neid saab kinnitada peaaegu kõikjale.
• Kasuta ka vannitoa ust ja selle kohal olevat vaba ruumi, et vannituppa täiendav panipaik luua. Uksepealne jäetakse sageli tähelepanuta, kuid on ideaalne paik, kuhu nagi lisada, et sinna näiteks hommikumantel riputada.

Elutuba

• Kasuta kinniseid hoiustamislahendusi. Kui elutoas on liiga palju segadust, võib meil olla raske lõõgastuda. Seega proovi avatud raamaturiiulile lisada riiulivahesid ja kinniseid karpe, kuhu panna väikesed ja vähem vajalikud asjad, mis muidu toas korratu mulje jätavad.
• Vali erineva suurusega dekoratiivkotid või karbid ning hoia neid kodus nähtaval kohal. Looduslikust materjalist valmistatud väike kast esemete hoiustamiseks pole mitte ainult praktiline detail, vaid kaunistab ka interjööri.

Rohkem nõuandeid, kuidas luua kodus tasakaalukam elu – www.IKEA.ee.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2021 11 24

Homme avatakse IKEA Tartu planeerimisstuudio

Homme, 25. novembril avab IKEA Tartus planeerimisstuudio, mis on esimene omataoline Eestis ja kogu Baltikumis. Uus kohtumispaik pakub eelkõige mugavat ja kvaliteetset tuge kodusisustuslahenduste planeerimisel, et aidata klientidel kavandada individuaalsetele mõõtudele, vajadustele ja soovidele vastavaid sisustuslahendusi. Koroonaviiruse leviku minimeerimiseks tuleb planeerimisstuudio külastused ja planeerimiskonsultatsioonid veebis ette broneerida.

"Koroonaviiruse levikust tingituna avame Tartu planeerimisstuudio turvaliselt – jälgime inimeste liikumist ja piirame külastajate arvu meie ruumides. Julgustame kõiki oste tegema IKEA veebipoes ning kohapealsete planeerimiskonsultatsioonide aegu ette broneerima, et tagada nii külastajate endi kui IKEA töötajate ohutus," ütles IKEA Eesti juht Christian Schneider.

Individuaalsed erilahendused
Planeerimisstuudio eesmärk on toetada kliente IKEA mööblilahenduste (nt köögid, panipaigad jne) planeerimisel. Klientidele pakutakse üks ühele konsultatsioone, mille käigus jagavad IKEA professionaalsed planeerimisspetsialistid oma teadmisi ja aitavad leida personaalseid lahendusi. Samuti saavad soovijad kasutada kohapeal veebipõhiseid planeerimisprogramme ja küsimuste korral asjatundlike töötajate poole pöörduda. Lisaks planeerimisele on Tartu planeerimisstuudios võimalik ka juba välja valitud mööblit kohapealt tellida.

„Planeerimisstuudio eesmärk on pakkuda klientidele inspiratsiooni, kodusisustusalaseid teadmisi ja lahendusi ning spetsialistide abi koduse elu parandamiseks. Esialgu keskendub planeerimisstuudio planeeritud ehk eelnevalt broneeritud külastustele, kuid koroonaviiruse taandudes on planeerimisstuudiosse oodatud ka spontaansed külastajad. See tähendab, et igaüks, kes vajab uut kööki saab endale konsultatsiooni ette broneerida veebiaadressil ww.IKEA.ee. Seejärel on võimalik tulla IKEA Tartu planeerimisstuudiosse, kus meie töötajad aitavad lisaks tasuta individuaallahendusega mööbli planeerimisele selle ka ära tellida," selgitas Schneider.

IKEA Tartu töötajad aitavad samuti veebipoest tooteid või nende kombinatsioone tellida. Lisaks pakutakse Tartu planeerimisstuudios ka teisi teenuseid, nagu näiteks mööbli mõõtmine, kokkupanek ja paigaldus.

Samuti saab IKEA Tartu planeerimisstuudiosse veebitellimustele järele tulla, oste tagastada jne. IKEA Tartu planeerimisstuudios ei ole kohapeal tooteid, mida saab koheselt kaasa osta.

Uudne kontseptsioon
Planeerimisstuudio on täiesti uus IKEA klientide kohtumispaik Balti riikides. Seda formaati on testitud ka teistes riikides, kuid see on esimene taoline Eestis ja Baltikumis. IKEA Tartu planeerimisstuudio asub Tartus kaubanduskeskuse Lõunakeskus lähistel.

„Meil on hea meel, et IKEA planeerimisstuudio on jõudnud Tartusse. Lõuna-Eesti elanikel on nüüd võimalus IKEA kaupadele järele tulla kodule lähemal, siinsamas Lõunakeskuse kaubanduspargis. Lõunaeestlased on IKEAt juba pikka aega oodanud ja meil on hea meel, et just Lõunakeskuse juures avati esimene uue kontseptsiooniga IKEA kohtumispaik,“ ütles Lõunakeskuse kaubanduspargi tegevdirektor Marju Jeedas.

IKEAl on Eestis hetkel tellimis- ja väljastusspunkt Tallinnas ning planeerimisstuudio Tartus. 
IKEA Tallinna pood plaanitakse avada 2022. aasta sügisel.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2021 11 23

IKEA plaanib 2028. aastaks loobuda plastiku kasutamisest tarbijapakendite tootmisel

Lähtudes soovist avaldada positiivset mõju nii inimestele kui ka planeedile loobub IKEA järk-järgult plastiku kasutamisest tarbijapakendil tootmisel. Tarbijapakenditest plastiku kõrvaldamine viiakse läbi samm-sammult - 2025. aastaks soovitakse plastik eemaldada uue tootevaliku pakenditest ja 2028. aastaks ka juba olemasoleva tootevaliku pakenditest. Selle sammuga soovib IKEA vähendada plastjäätmeid ja -reostust. Samuti suunata tööstust keskenduma taastuvatest ning taaskasutatud materjalidest pakendilahenduste väljatöötamisele.

Pakend on IKEA ärimudeli põhikomponent ning mängib taskukohasuse, jätkusuutlikkuse ja ohutul käsitlemisel olulist osa. Plastjäätmete ja saaste vastu võitlemiseks on IKEA juba oluliselt vähendanud pakendilahendustes kasutatava plasti kogust. Hetkel moodustab IKEA ühes aastas kasutatavast pakkematerjali kogumahust plast alla 10%. Selleks, et plastik tarbijapakenditest täielikult eemaldada, jätkab IKEA ainult taastuvate või taaskasutatud materjalide kasutamise suunas liikumist.

„Plasti järkjärguline kaotamine tarbijapakendites on järgmine suur samm meie teekonnal, mille eesmärk on muuta pakendilahendused säästlikumaks ja toetada üldist pühendumust plastreostuse vähendamisele. Samuti soov keskenduda taastuvatest ja taaskasutatud materjalidest pakendite väljatöötamisele. Üleminek toimub järgmiste aastate jooksul järk-järgult. Alternatiivina keskendutakse peamiselt paberile, kuna see on nii ringlussevõetav, taastuv kui ka laialdaselt taaskasutatav kogu maailmas,” ütles Erik Olsen, IKEA Rootsi pakendi- ja identifitseerimisjuht.

IKEA kulutab aasta ligikaudu 920 000 tonnile pakkematerjalile üle 1 miljardi euro. Tarbijapakendites plastist loobumine nõuab uute lahenduste väljatöötamist ning tihedat koostööd tootearendusmeeskondade ja IKEA tarnijatega üle kogu maailma. Plastpakendid võivad jääda kasutusse IKEA toiduvaliku teatud osadesse, kus seda on pärast 2028. aastat vaja kvaliteedi- ja toiduohutusstandardite tagamiseks. Sel juhul kasutatakse plastiku saamisel taastuvaid ja taaskasutatud materjale/allikaid.

„Leidlikkus on osa IKEA pärandist ja pakend pole selles osas sugugi erand. Meie plastikust loobumine tarbijapakendilahendustes on lähiaastatel kahtlemata keeruline ülesanne. Selle ettevõtmisega loodame elavdada pakendite innovatsiooni ning kasutada oma suurust ja haaret, et avaldada positiivset mõju pakenditööstusele ka väljaspool meie tarneahelat,“ ütles Maja Kjellberg, IKEA Rootsi pakendiarendusjuht.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2021 11 18

10% Eesti elanikest ei tunne end oma kodus hubaselt – lihtsad nipid, kuidas seda muuta

IKEA läbi viidud uuringust selgus, et igal kümnendal Eesti elanikul ei teki oma kodus eriti hubast ja kodust tunnet. Küll aga on sooja ja hubase tunde tekitamine aasta pimedaimal ajal vaimse tervise seisukohalt just eriti oluline. IKEA sisekujundaja jagab näpunäiteid, kuidas mõne lihtsa ja soodsa lahenduse abil eluruumid kodusemaks muuta.

73% IKEA uuringule vastanutest märkis, et koduse tunde tekitamisel on kõige olulisem nende vajadustele ja soovidele vastav interjöör ning 47% tõi välja ka pere ja sõprade olemasolu.

„Pea 1/3 vastanutest ütles, et koroonapandeemia ja rohkem kodus viibimine on mõjutanud nende vajadusi ning soove. Peamiselt sooviksid nad oma kodu hubasemaks muuta. Iga viies on oma praegust eluaset hubasemaks juba muutnud, kuid iga kümnes ei saanud seda lisaraha puudumise tõttu kahjuks endale lubada. Siinkohal soovin rõhutada, et ruumide kodusemaks muutmisel tulevad appi ka soodsad lahendused nagu näiteks erinevad valgusallikad, tekstiilid ja aksessuaarid,“ ütles IKEA sisekujunduse osakonna juhataja Darius RImkus. Ta lisas, et 26% vastanutest tõi välja, et ka lõhnad mängivad hubasuse loomisel olulist rolli– selleks võivad olla näiteks värskelt küpsetatud küpsised, küünlad või pestud pesu.

Lisa koju pehmust ja valgust
IKEA uuringust selgus, et 34% Eesti elanikest tõi koju hubasust lisava aspektina välja valguse. Praegusel aastaajal, kui väljas on suhteliselt pime ka päeval, on just valgus see, mis tekitab kodus sooja atmosfääri. Siiski on oluline meeles pidada, et keskenduda ei tohiks vaid ühele valgusallikale. Tähelepanu tuleb pöörata toa valgustamisele erinevate nurkade alt küünalde, lampide või dekoratiivvalgustitega.

Sisekujundaja soovitab praegusel aastaajal lisada kodudesse rohkem tekstiili, aga ka sügavaid ja intensiivseid värve. “Hubasema kodu loomisel võiksid aidata pehme tekk, erinevad vaibad, padjad või kunstlambanahk. Neid aksessuaare saab kasutada diivani, tugitooli, söögitooli või põranda kaunistamisel,” selgitas Rimkus.

Rimkuse sõnul on sisustusaksessuaaride valikul oluline silmas pidada, et vähem on rohkem
– eelista lihtsaid mustreid, kus pole liiga palju ornamente. Talvel seevastu on pastelsete värvide asemel soovitatav valida rikkalikumad ja sügavamad värvid, julgemad mustrid. Mõne uue ja soodsa esemega saab oluliselt muuta ruumi tervikpilti.

“Lõhnaküünlad, valguse tugevust reguleeriva funktsiooniga lambid, tekstiilid ja soojad värvid, nagu põletatud oranž ja paabulinnu sinine, toovad interjööri hubase ja isegi võluva atmosfääri. Kõik need asjad koos tassi kuuma tee, suupistete ja hea raamatuga aitavad kodus erilisi hetki luua,“ rääkis sisekujundaja.

Kaunista tuba taimedega
Lilled ja taimed loovad hubasust iga neljanda vastanu jaoks. Taimed mängivad kodu hubasuses olulist rolli igal aastaajal ning aitavad ruumile värsket ja orgaanilist ilmet anda.

“Selleks, et tuppa kohest hubasust lisada, proovige panna taimepotte kootud korvidesse, mis on valmistatud looduslikest materjalidest nagu merehein. See annab interjöörile pehmema tekstuuri. Jõulude lähenedes saate tuppa lisada dekoratiivseid hooajalisi lilli, oksi ja isegi marju. See võib olla näiteks vaasi ümber asetatud kaunistatud pärg laual, kuuseoksi kaunistavad küünlad või käbid, mis koheselt kodule hubasema ilme annavad,” lisas sisekujundaja.

Eelista looduslikke materjale
Lisaks taimedele aitavad toas hubasust tekitada ka teised looduslikud materjalid. Kasutada saab näiteks rotangist sisustust, bambusest lampe, linaseid tekstiile või isegi keraamilisi aksessuaare.

“Beež minimalism koos Wabi-Sabi stiiliga on praegu ilmselt kõige efektsem trend. Kombineerige minimalistlik välimus krobeliste, viimistlemata pindade ja looduslike materjalidega, nagu näiteks kivi, džuut, vill. Toored ja peaaegu viimistlemata materjalid täiustavad üksteist ja toovad välja nende individuaalsuse ja kuju,” ütles Rimkus.

Uuringu kohta:
Interneti-küsitluse viis IKEA tellimusel läbi Norstat. 2021. aasta oktoobris. Internetis küsitleti esinduslikku 500 vastajast koosnevat valimit.

Kontaktinformācija saziņai: Renata Dantė, IKEA korporatīvās komunikācijas vadītāja Baltijas valstīs, tālr. Nr. +370 65526656, e-pasta adrese: Renata.dante@ikea.lt.

Laadi alla

2021 11 10

Rohkem kui 100 IKEA jõulutuld paneb Tallinna Balti jaama särama

Tallinna Balti jaam ehiti enam kui 100 särava jõulutähega. IKEA algatatud projekti eesmärk on juhatada eestlased tulede saatel jõuludeks tagasi koju. Sarnane algatus toimub kõigis kolmes Balti riigis - Eestis, Lätis, Leedus.

“Külm talv on aeg, mil otsime soojust ja hubasust. Loomulikult ootame ka jõulupidustusi, mil näeme neid, keda armastame ja igatseme. Paljud inimesed leiavad selle just enda kodudest, kus pered kohtuvad, rõõmustavad ja suhtlevad. Mõned meist on aga oma kodudest kaugel. Just seetõttu soovis IKEA anda oma panuse ning luua inimestele rongijaama erilise atmosfääri. Kojutuleku, koosolemise, soojuse ning hubasuse otsimise hooajal tahame valgustada Eesti elanike koduteed. See on põhjus, miks tegime koostööd Eesti peavaksaliga Balti jaamaga ja valgustasime hoone aknad IKEA jõulutähtede tuledega,“ ütles IKEA Eesti juht Christian Schneider.

Skandinaaviamaadest inspireeritud traditsioon
Skandinaaviamaades on populaarne traditsioon kodude aknaid jõulutuledega kaunistada, et need valgustaksid reisijate teed koju. IKEA soovib, et kõik Eesti inimesed saaksid nautida hubast tähevalgust aasta pimedamal ajal. Projekti peamiseks kaunistuseks on ikooniline IKEA toode - STRÅLA tähekujuline lamp. Need töötavad LED-pirnidega, mis tarbivad kuni 85% vähem energiat ja kestavad kuni 10 korda kauem kui traditsioonilised pirnid.

Selline projekt toimub kõigis Balti riikides korraga juba mitmendat korda. Möödunud aastal kaunistas IKEA Tallinna, Riia ja Vilniuse kesklinna elumajad samasugusel viisil, tuues kodudesse rohkem valgust. Tänavu valgustab see projekt koduteed veelgi rohkematele. Terve jõulueelse perioodi juhatavad ja inspireerivad säravad IKEA tähed inimesi Leedu kolme suurema linna bussijaamades, Lätis Riias ja Eestis Tallinna rongijaamas. Eestis valiti kaunistamiseks just Balti jaama hoone, millest käib läbi väga palju inimesi, kuna jaamast väljuvad nii lähi-, kaug- kui rahvusvahelised rongid.

Ajaloolist hoonet läbib iga päev üle 30 000 inimese
1862. aastal Tallinnasse rajatud peavaksal ning tänasel kujul 1967. aastal ehitatud Balti jaama peahoone on paljudele pealinlastele ning Tallinna külastajatele linna tähtsaim keskpunkt, mille läheduses paikneb uuendatud turg, linna suurim transpordisõlm ning armastatud kultuuri- ja meelelahutusasutused Telliskivis. Päevas läbib jaamahoonet ja selle ümbrust üle 30 000 inimese. 1997. aastal võeti lähirongide paviljon ka arhitektuurimälestisena kaitse alla.

„Pühadeootuses ja iseäranis nüüdsel kriisiajal vajame kõik enda ümber rohkelt soojust ning valgust, et rõõmsamalt uude aastasse vaadata. Seega paneme koostöös IKEA-ga särama meie pealinna olulisima sõlmpunkti, ajaloolise Balti jaama hoone. Päevas läbib Balti jaama kümneid tuhandeid inimesi ning pühadeajal veelgi enam, seega loodame kõigile neile luua tähesäraga palju rõõmu ja rahu,“ ütles Go Groupi ja Balti jaama kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov.
Ta lisas, et valgusinstallatsioon jääb perroonide poolseid aknaid ning Go Hotel Shnelli galeriid kaunistama kuni kolmekuningapäevani ning on vaadeldav nii vanalinna poolt kui rongiga Balti jaama saabujatele.

Laadi alla

2021 11 12

10% Eesti elanikest ei tunne end oma kodus hubaselt – lihtsad nipid, kuidas seda muuta

IKEA läbi viidud uuringust selgus, et igal kümnendal Eesti elanikul ei teki oma kodus eriti hubast ja kodust tunnet. Küll aga on sooja ja hubase tunde tekitamine aasta pimedaimal ajal vaimse tervise seisukohalt just eriti oluline. IKEA sisekujundaja jagab näpunäiteid, kuidas mõne lihtsa ja soodsa lahenduse abil eluruumid kodusemaks muuta.

73% IKEA uuringule vastanutest märkis, et koduse tunde tekitamisel on kõige olulisem nende vajadustele ja soovidele vastav interjöör ning 47% tõi välja ka pere ja sõprade olemasolu.

„Pea 1/3 vastanutest ütles, et koroonapandeemia ja rohkem kodus viibimine on mõjutanud nende vajadusi ning soove. Peamiselt sooviksid nad oma kodu hubasemaks muuta. Iga viies on oma praegust eluaset hubasemaks juba muutnud, kuid iga kümnes ei saanud seda lisaraha puudumise tõttu kahjuks endale lubada. Siinkohal soovin rõhutada, et ruumide kodusemaks muutmisel tulevad appi ka soodsad lahendused nagu näiteks erinevad valgusallikad, tekstiilid ja aksessuaarid,“ ütles IKEA sisekujunduse osakonna juhataja Darius RImkus. Ta lisas, et 26% vastanutest tõi välja, et ka lõhnad mängivad hubasuse loomisel olulist rolli– selleks võivad olla näiteks värskelt küpsetatud küpsised, küünlad või pestud pesu.

Lisa koju pehmust ja valgust
IKEA uuringust selgus, et 34% Eesti elanikest tõi koju hubasust lisava aspektina välja valguse. Praegusel aastaajal, kui väljas on suhteliselt pime ka päeval, on just valgus see, mis tekitab kodus sooja atmosfääri. Siiski on oluline meeles pidada, et keskenduda ei tohiks vaid ühele valgusallikale. Tähelepanu tuleb pöörata toa valgustamisele erinevate nurkade alt küünalde, lampide või dekoratiivvalgustitega.

Sisekujundaja soovitab praegusel aastaajal lisada kodudesse rohkem tekstiili, aga ka sügavaid ja intensiivseid värve. “Hubasema kodu loomisel võiksid aidata pehme tekk, erinevad vaibad, padjad või kunstlambanahk. Neid aksessuaare saab kasutada diivani, tugitooli, söögitooli või põranda kaunistamisel,” selgitas Rimkus.

Rimkuse sõnul on sisustusaksessuaaride valikul oluline silmas pidada, et vähem on rohkem – eelista lihtsaid mustreid, kus pole liiga palju ornamente. Talvel seevastu on pastelsete värvide asemel soovitatav valida rikkalikumad ja sügavamad värvid, julgemad mustrid. Mõne uue ja soodsa esemega saab oluliselt muuta ruumi tervikpilti.

“Lõhnaküünlad, valguse tugevust reguleeriva funktsiooniga lambid, tekstiilid ja soojad värvid, nagu põletatud oranž ja paabulinnu sinine, toovad interjööri hubase ja isegi võluva atmosfääri. Kõik need asjad koos tassi kuuma tee, suupistete ja hea raamatuga aitavad kodus erilisi hetki luua,“ rääkis sisekujundaja.

Kaunista tuba taimedega
Lilled ja taimed loovad hubasust iga neljanda vastanu jaoks. Taimed mängivad kodu hubasuses olulist rolli igal aastaajal ning aitavad ruumile värsket ja orgaanilist ilmet anda.

“Selleks, et tuppa kohest hubasust lisada, proovige panna taimepotte kootud korvidesse, mis on valmistatud looduslikest materjalidest nagu merehein. See annab interjöörile pehmema tekstuuri. Jõulude lähenedes saate tuppa lisada dekoratiivseid hooajalisi lilli, oksi ja isegi marju. See võib olla näiteks vaasi ümber asetatud kaunistatud pärg laual, kuuseoksi 2 kaunistavad küünlad või käbid, mis koheselt kodule hubasema ilme annavad,” lisas sisekujundaja.

Eelista looduslikke materjale
Lisaks taimedele aitavad toas hubasust tekitada ka teised looduslikud materjalid. Kasutada saab näiteks rotangist sisustust, bambusest lampe, linaseid tekstiile või isegi keraamilisi aksessuaare.

“Beež minimalism koos Wabi-Sabi stiiliga on praegu ilmselt kõige efektsem trend. Kombineerige minimalistlik välimus krobeliste, viimistlemata pindade ja looduslike materjalidega, nagu näiteks kivi, džuut, vill. Toored ja peaaegu viimistlemata materjalid täiustavad üksteist ja toovad välja nende individuaalsuse ja kuju,” ütles Rimkus.

Uuringu kohta:
Interneti-küsitluse viis IKEA tellimusel läbi Norstat. 2021. aasta oktoobris. Internetis küsitleti esinduslikku 500 vastajast koosnevat valimit

Laadi alla

2021 11 04

Algab Baltikumist pärit tüdruku loodud IKEA mänguasja ülemaailmne müük

IKEA tõi Balti riikides ja ka kõikides teistes IKEA riikides müügile 9-aastase Leedu tüdruku Liepa loodud IKEA mänguasja. 66 tuhande üle maailma laste poolt joonistatud mänguasja hulgast valiti välja just Liepa joonistatud sinine kass, millest sai päris mänguasi.

“Mul on suur rõõm, et  minu joonistusest sai mänguasi. See on täpselt samasugune, nagu ma joonistasin. Isegi väikesed joonistusvead on osa mänguasjast, mis teeb kassi veel huvitavamaks,” jagas Liepa oma esmamuljeid pärast seda, kui nägi, kuidas rahvusvaheline ettevõte tema mänguasja toodab.

Kollektsiooni SAGOSKATT tootmiseks kutsuti lapsi üle maailma üles esitama oma joonistusi  unistuste mänguasjadest. Võidujoonistused valis välja IKEA žürii Rootsis ja need said osaks piiratud mahuga mänguasjakollektsioonist. See on esimene kord, kui võitja on Balti riikidest pärit laps.

IKEA tänavuse mänguasjade kollektsiooni autoriteks on viis last. Ülejäänud neli võitjat leedulanna kõrval on lapsed USAst, Kanadast, Poolast ja Venemaalt. Leedu võitja kuulub tänavuse võistluse noorimate võitjate hulka.

Selle aasta IKEA erikollektsiooni kuuluvad ka sellised mänguasjad nagu sõbralikud võileivad, merineitsi-koer, praemuna ja lind.

Lisateabe saamiseks võtke ühendust: Renata Dantė, IKEA Baltikumi korporatiivkommunikatsiooni juht, mobiil: +37065526656, e-post: Renata.dante@IKEA.lt.

Laadi alla

2021 10 01

IKEA lansseeris koostöös maailmakuulsa mängutehnika ettevõttega Republic of Gamers spetsiaalse mängurkollektsiooni

Kogu maailmas on ca 2,5 miljardit mängurit, keda ühendab armastus e-spordi ja mängude vastu. Paraku on nad koduse elu vaatenurgast tähelepanuta jäetud. Seetõttu töötas IKEA koostöös Republic of Gamersiga (ROG) välja uue mänguritele suunatud kollektsiooni, mis on saadaval IKEA Eesti e-poes alates 2021. aasta oktoobrist.

Mängimine on rohkem kui lihtsalt lõbus viis aega veeta. See on viis, kuidas aeg maha võtta, igapäevamuredest eemale saada ning suhelda inimestega üle kogu maailma. Mõne jaoks on see isegi sissetulekuallikas. Kuna mängijate kogukond ja mängurluse turg on pidevalt kasvav, siis oli mänguritele mõeldud toodete turule toomine IKEA jaoks loogiline samm.

Kuigi IKEA teab nutikate kodu sisustuslahenduste kohta palju, on ettevõte arvutimängurluse osas algaja. Seega, et luua kõrgetasemeline mänguritele suunatud kollektsioon ja aidata nende igapäevaelu paremaks muuta, tegi IKEA koostööd ASUSe alambrändiga ROG (Republic of Gamers), mis hoiab juhtivat positsiooni mängutööstuses ja disainib mänguritele kõrgekvaliteetset, uuenduslikku riistvara ja muud varustust. ROG-il on mängutööstusest sügavad teadmised ja ettevõte soovib leida uusi viise, kuidas mängimine ka koduga paremini kokku sulanduks. Kombineerides parimat mängurlus- ja sisustusmaailmast, on koostöö eesmärk viia hea mängukogemus massidesse, luues asjakohaseid, funktsionaalseid, ilusaid ja taskukohaseid tooteid ning terviklikke mängulahendusi.

Uus tootevalik on suunatud arvutimänguritele ja hõlmab kuut tooteliini: HUVUDSPELARE, UTESPELARE, MATCHSPEL, GRUPPSPEL, UPPSPEL, LÅNESPELARE.
Kõik UPPSPELi tooted on disainitud IKEA ja ROG tihedas koostöös.
Ülejäänud tooted on IKEA välja töötanud koostöö käigus saadud teadmiste ja sisendi põhjal, et tagada arvutimänguritele parim võimalik valik ning rahuldada IKEA klientide erinevaid vajadusi nii funktsiooni, disaini kui ka hinna osas.

Uus mängurite kollektsioon sisaldab nii mööblit ehk mängulaudu, toole ja sahtliboksi kui ka tarvikuid ehk kruusihoidjat, arvutihiire juhtmehoidjat, kaelapatja, rõngastuld ja palju muud. Iga tooteliin pakub erinevate sihtrühmade vajadustele vastamiseks erineva hinnaklassi mängulauda ja tooli.
2021. aasta oktoobris jõuab ühiskollektsioon müügile kõikidesse IKEA kauplustesse ja e-poodidesse üle maailma.

„Mängijad tunnevad ja armastavad ROG kaubamärki kogu maailmas ning nad usuvad, et see pakub turu kõige põnevamaid ja innovaatilisemaid mängulahendusi. Meie uus partnerlus IKEA ekspertidega võimaldab ROGil leida uusi ja huvitavaid viise, kuidas rõõmustada mängijaid kodus ja selle sisustamisel,” ütles ASUS Gaming Gear and Accessory Business Unit peadirektor Kris Huang.

"Miljardite mängijate vajadused kogu maailmas on väga erinevad, samas kui turul pakutav valik on praegu pigem tehniline ja sageli disaini poolest maskuliinne, hoolimata sellest, et umbes 46% mängijatest on naised. Usume, et mängutehnika- ja toodete ühtlustamisel on palju ära teha,” ütleb Ewa Rychert, Rootsi IKEA kontorimööbli ülemaailmne juht. "Nüüd astume oma arvutimängurluse teekonnal esimese sammu pakkudes taskukohaseid, kvaliteetseid mängutooteid ja terviklahendusi, mis loodetavasti peegeldavad inimeste isikupära ja maitset."

Laadi alla

2021 09 25

IKEA sisekujundaja: õige padi ja tekk aitavad paremini magada

Hea päev saab alguse heast unest. Paljud meist teavad, et hea une jaoks peaks meie magamistuba olema enne magamaminekut vaikne, pime ja hästi ventileeritud. Kuid kas teadsite, et ka kehatemperatuur ja kehaasend mängivad une kvaliteedis väga olulist rolli? IKEA sisekujundaja jagab näpunäiteid, kuidas valida parema une jaoks õige padi ja tekk.

„Õigesti valitud tekk aitab hoida kehatemperatuuri õigel tasemel. Hea tekk on valmistatud hingavast materjalist, mis ei pane higistama ja hoiab kehatemperatuuri ühtlasena kogu öö vältel. Ideaalne tekk tundub ka kaalu, suuruse ja vormi poolest kasutajale ’täpselt õige’. Aastaaegade vaheldumisel on soovitatav ka tekke vahetada, sest teki soojusastet arvesse võttes tagab tekk suurima potentsiaalse kasutusmugavuse. Täpselt nagu riiete puhul - me ei kanna suvel sooje riided ega talvel sandaale,” ütles IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi.

Tekid on saadaval erinevate soojusastmete ja täitematerjalidega, seega saab igaüks valida endale sobivaima. Ükskõik, kas eelistate magades sooja või jahedat, suletekki või teisi materjale nagu näiteks hõlpsasti hooldatav lüotsell, leiate mugavaks magamiseks vajaliku teki. IKEA sisekujundaja sõnul ei sõltu tekkide soojustase mitte ainult täidisest, vaid ka täidise kogusest. Mida rohkem täidist tekis grammides on, seda soojem on tekk.

Külmemaks hooajaks soojem tekk
Sügisele ja talvele omaselt langeb sel ajal ka temperatuur. See võib teie und mõjutada, kuna magades hakkab külm. "Valige jahedamaks ajaks soojem või igaks aastaajaks mõeldud tekk, kui teate, et teil kipub talvel külm olema. Igaks aastaajaks mõeldud tekid pakuvad ideaalset soojust aastaringselt, kuna need sisaldavad ühte kergemat tekki ja ühte soojemat tekki, mida saab vajadusel kokku ühendada või lahti võtta,” soovitas IKEA sisekujundaja.

Lisaks tekkide soojustasemele saate valida ka erinevate materjalide vahel, millel on erinevad eelised ja omadused.

Mõnedel tekkidel on puuvilla, polüestri ja/või polüpropüleeni segudest valmistatud pehme kiudtäidis. Need kiud on kerged ja säilitavad oma mahu ning isoleerimisvõime. Need lasevad teie kehal ka hingata ja hoida ühtlast temperatuuri kogu öö jooksul.

Samas on udusulgede ja sulgedega täidetud tekid tuntud oma isoleerimisvõime poolest. Sulgedega täidetud tekk hoiab teid soojas ning on samas kerge, kohev ja pehme. "Mida rohkem udusulgi, seda pehmem, soojem ja kergem tekk on. Samuti tõmbavad suled niiskust eemale ja takistavad seeläbi higistamist," lisas Tammekivi.

Allergikutele on hea valik siiditäidisega tekid, kuna siid on vastupidav tolmulestadele ja mustusele. Siiditäidis reguleerib temperatuuri, hoiab teid külmaga soojas ning vastupidi. Samuti hingab ja tsirkuleerib õhku nii, et niiskus aurustub, luues teile hea unekeskkonna.

Villased tekid on vastupidavad ja lasevad õhul liikuda, transpordivad niiskuse kehast eemale ja loovad ühtlase temperatuuriga mugava unekliima. "Vill hoiab teid mõnusalt soojas ning reguleerib temperatuuri selliselt, et saate kogu ööks ühtlase magamistemperatuuri," selgitas IKEA sisekujundaja.

Vali padi vastavalt magamisasendile
Õigesti valitud padi on vaieldamatult üks hea une peamisi tegureid. Padja valimisel on oluline arvesse võtta nii padja pehmust kui ka materjali. “Padja valimisel tuleks esmalt endalt küsida, kuidas te tavaliselt magate ja mis teile meeldib? Näiteks külili- ja selilimagajate jaoks on tugevam kõrgem padi sageli hea valik. Inimesele, kes eelistab kõhuli magada, võib lamedam pehmem padi olla sobivam valik, kuna see võimaldab pead, kaela ja selgroogu paremini joondada,” selgitas IKEA sisekujundaja.

Padjad on disainitud eesmärgiga pakkuda tuge sõltuvalt teie magamisasendist. „Hea padi peaks hoidma pead samas asendis ja nurga all nagu täiusliku kehahoiakuga püsti seistes. Selili magajad, külili magajad, patja kallistavad magajad – kõik leiavad enda magamisasendile sobiva padja, alustades sulgedega täidetud patjadest kuni erineva paksusega mäluvahu või polüestrini,” kirjeldas Tammekivi.

Ergonoomiline padi parandab teie und
IKEA sisekujundaja ütleb, et mäluvahust valmistatud ergonoomiline padi võib teie und oluliselt paremaks muuta. "Ergonoomiline padi vajub teie kehatemperatuuri abil pea ja kaela kuju järgi. Need on disainitud nii, et anda teie peale, kaelale ja õlgadele õiget tuge, mis võimaldab igal ööl kvaliteetselt puhata,” selgitas Tammekivi. Ta lisas, et olenemata sellest, kuidas te magate või palju magamisasendeid vahetate, leiate sobiliku ergonoomilise padja, mis võimaldab teil magada nagu laps ning puhanuna üles ärgata.

Kui magate kõhuli ja vajate madalamat patja, mis pead ja selgroogu õiges asendis toestaks, siis valige madal sulepadi. Kui magate küljel või selili, siis vajate rohkem tuge ja seetõttu peaksite valima kõrgema sulepadja. "Sulgedest täidis pakub head tuge ja leevendab kaelale ning õlgadele avalduvat survet, aidates teil lõõgastuda," ütles IKEA sisekujundaja.

Allergikud peaksid pigem kasutama mikrokiud-, õõneskiud- ja polüesterpatju, kuna need on hüpoallergeensed ja hästi hingavad. "Mikrokiust padjad on valmistatud ülipeenikestest polüester- ja nailonniitidest, mis on tihedalt kokku kootud. See muudab padja antimikroobseks. Sünteetilised materjalid tõrjuvad ka niiskust,” selgitas IKEA sisekujundaja Ta lisas, et padjad võivad olla kaetud ka padjakaitsega, mis kaitseb patja plekkide ja mustuse eest ning on masinpestav. Mõned padjakatted lisavad padjale isegi mugavust juurde.

Laadi alla

2021 09 15

Kuidas vanale madratsile uus elu anda ja mida uue madratsi valimisel silmas pidada?

Hiljuti Eesti elanike seas läbi viidud IKEA uneuuringu tulemused näitasid, et ligikaudu igal kümnendal vastaja takistab uinumist ebamugav madrats. IKEA sisekujundaja jagab näpunäiteid, kuidas enda vana madratsit värskendada või mida uue madratsi valimisel jälgida.

Vanale madratsile uus elu kattemadratsiga
Kui voodil on ebatasasusi, und takistab kahe voodi ühenduskoht või vana madrats on liiga kõva, siis saab kattemadratsi abil oma une kvaliteeti kiiresti parandada.

“Kattemadratseid saab valida vastavalt soovitud funktsioonile ja paksusele alates 3,5cm kuni 8cm paksuste madratsiteni välja. Õhukesed kattemadratsid sobivad kõige paremini hügieeni ja mugavuse säilitamiseks, kui voodipõhjal on ebatasasusi. Selliseid kattemadratseid on mugav ka reisile kaasa võtta, kus need voodile või diivanile peale panna. Keskmise paksusega kattemadrats sobib aga vana madratsi täiustamiseks, voodi ühenduskohtade tasandamiseks ja kõva madratsi puhul ka voodi pehmendamiseks. Paksem vahttäidisega kattemadrats parandab und veelgi enam, sest madratsi täiteaine kohandub kehaga nii, et see hõlbustab lõõgastumist ja mugavat magamist,“ kirjeldas IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi.

Ta lisas, et kattemadratsid aitavad suurt madratsit kaitsta nii tolmu kui ka mustuse eest. Samuti on kattemadratseid lihtne õhutada ja puhastada.

Uue madratsi valimisel on tähtsaim mugavus
Aja jooksul kogunevad madratsisse tolm ja tolmulestad. Samuti imbub madratsisse selle eluea jooksul umbes 300 liitrit higi. Seetõttu ongi soovitatav madratseid iga 8-10 aasta tagant välja vahetada.

„IKEA tootevalikus on madratseid igale maitsele ja vajadusele alates kõige tavalisematest kuni kõrgeima kvaliteediga looduslikest materjalidest valmistatud madratsiteni. Pakume kolme tüüpi madratseid: vahtpolüuretaanist madratsid, vedrumadratsid ja taskuvedrumadratsid. Madratsi valimisel tuleb aga eelkõige mõelda, millise kõvadusega madratsit eelistad – kas keskmist, jäika või väga jäika,“ selgitas Tammekivi, lisades, et madratsi kõvadus sõltub sellest, kas see on valmistatud vedrudest, vahtpolüuretaanist või lateksist, samuti pealmisest kihist.

IKEA sisekujundaja sõnul sobivad vahtpolüuretaanmadratsid pigem lastele või noortele, sest need on kõvemad, hoides selgroogu une ajal õiges asendis. Samuti kohandub madrats une ajal keha asendiga, võimaldades kehakaalu ühtlast jaotumist ja paremat tuge. Vahtpolüuretaanist madratsite üks suurimaid eeliseid on ka see, et kõrvuti lamavad isikud ei sega liigutades üksteise und, mis on eriti kasulik rahututele magajatele. Kõigil IKEA vahtpolüuretaanmadratsitel on lisaks ka pestavad riidest katted.

“Paljud kipuvad valima ka taskuvedrumadratseid, kuna iga vedru töötab individuaalselt ehk reageerib kiiresti magaja liigutustele ja kohaneb hästi tema kehaga. Avatud konstruktsiooni tõttu ei kogu vedrumadratsid ka niiskust, ” ütles IKEA spetsialist.

Madratsi valimisel tasub tähelepanu pöörata ka madratsi ülemisele kihile, selle paksusele või materjalide omadustele. Ülemine kiht pakub täiendavat mugavust, kuna see kohaneb kehaga ja vähendab lihaspingeid. Need, kes soovivad lisamugavust, valivad nn mugavustsoonidega madratsid. Selline madrats pakub kehale tuge just seal, kus seda vaja on - see on pehmem õla- ja puusapiirkonnas ning kõvem kaela- ja nimmepiirkonnas.

“Kõige tähtsam on, et madrats oleks inimesele mugav ja see on väga individuaalne. Seetõttu kutsume madratseid ise proovima. Näiteks tasub poes proovida lamamist tavalises magamisasendis, voodis keeramist ja erinevaid magamispositsioone. Alles seejärel saab ise hinnata, kas madrats tundub mugav,“ selgitas IKEA sisekujundaja. Keha vajab uue madratsiga harjumiseks üks kuni kolm kuud.

Ta ütleb veel, et arvamus, mille kohaselt on kõva madrats tervislikum valik, hakkab tasapisi hääbuma. Ostjad valivad üha enam mugavamaid ja pehmemaid madratseid.

Puhtust säilita madratsikaitsega
Selleks, et madrats kestaks ja säilitaks oma omadused nii kaua kui võimalik, saab selle kulumist aeglustada, kasutades madratsikaitseid, st hüpoallergeenseid katteid. Need imavad higi, hoiavad ära määrdumist, kuid lasevad sealjuures madratsil hingata. Saadaval on ka veekindlad madratsikaitsed, mis on eriti mugav lahendus neile, kel on majapidamises lapsed.

"Mõned madratsikaitsed aitavad säilitada ka optimaalset magamistemperatuuri. Täidis sisaldab pisikesi vahaga töödeldud viskooskiude, mis imavad kehatemperatuuri tõustes üleliigset soojust ja vabastavad selle uuesti langemisel,” selgitab IKEA sisekujundaja.

Laadi alla

2021 09 06

Kas piisav uni on väljasuremisohus?

55% Eesti elanikest tunnevad, et nende elu, töö ja une tasakaal on osaliselt paigast ära. Sealjuures ei pea 1/3 uuringule vastanutest piisavat uneaega enda jaoks prioriteediks ning üle 25% vastanutest ütles, et magavad öösel vähem kui kuus tundi. Kas piisav uni on tõesti ohtu sattumas? Uneekspert Kene Vernik jagab enda mõtteid, mille arvelt inimesed väärtuslikke unetunde kaotavad ning kuidas pandeemia meie une kvaliteeti mõjutanud on.

IKEA uneuuringust selgus, et 40% vastanutest on enda elu, töö ja une tasakaaluga vaid osaliselt rahul ning lausa 15% vastas, et nemad ei ole üldse rahul. Samas ei sea 30% eestlastest piisavat hulka und enda jaoks esikohale, vaid peavad seda pigem isegi aja raiskamiseks, mida toetab ka fakt, et ligikaudu iga neljas inimene magab vaid kuus tundi või vähem.

Unepuudusega kaasnevad kurvad tagajärjed
Unenõustaja ja psühholoogi Kene Verniku sõnul on unepuudus väga salakaval ning inimesed, kes selle all kannatavad, harjuvad vähese uneajaga kaasnevate kõrvalnähtudega kiiresti ära. Sealjuures toob unepuudus endaga palju sümptomeid ja kroonilisi hädasid. “Inimene saab kõige selgemalt aru, et ta ei maga piisavalt, kui ta igapäevane enesetunne ei ole enam hea. Ta tunneb end väsinuna ja uimasena. Samuti on ta väga kergesti ärrituv ja ta ei suuda keskenduda. Kuigi iga inimese unevajadus on erinev, siis reeglina vajab täiskasvanu ikkagi 7-9 tundi und,” selgitas Vernik.

Ekspert lisas, et kui inimesed ei saa piisavalt und, siis ei suuda nad hästi asju meeles pidada ning neil on raske keskenduda. “Samuti on unepuuduse all kannatajatel kaks korda suurem võimalus autoõnnetusse sattuda. Kurnatus on peamine sümptom, mida kirjeldatakse, kuna just see takistab igapäevaste tegevuste normaalset jätkamist. Selliste sümptomitega inimene võib olla hajameelne, tema otsuste tegemine võib olla mõjutatud, töö tegemiseks kuluv aeg pikeneda ning tujud kõikuda. Osa inimestel on ka pea- ja silmavalud või kaebused südamerütmihäirete kohta. Sümptomid võivad inimestel väga palju varieeruda,” kirjeldas Vernik.

Verniku sõnul on viimaste aastate uuringud näidanud, et just töökoormuse kasv ning lisandunud vastutus on need, mis ei lase inimestel korralikult puhata. “Selle kõige taga on muidugi suur ühiskonna surve – olla kõige edukam, ilusam, targem ja osavam. See paneb inimesed aga enda tervise arvelt pingutama. Tuleb meeles pidada, et edukaks ei tee mitte töötundide aeg, vaid nende kvaliteet. Lühema ajaga saab tegelikult palju rohkem ära teha, kui enda aega kvaliteetselt kasutada,” selgitas Vernik.

Unenõustaja soovitab päeval ka uinakuid teha. “20-minutiline uinak lõuna paiku suurendab meie sooritusvõimet ning on kasulik ka tuju ja mälu parandamiseks. Väga hea algus piisava uneaja saamiseks oleks see, kui kõik inimesed suudaksid kinni pidada reeglist “8 tundi tööd, 8 tundi vaba aega ja 8 tundi und”,” ütles Vernik.

Me igatseme und
Rohkem kui pool IKEA uuringule vastanutest ütles, et nad sooviksid magada kauem, kui seda praegu teevad. Mis inimesi piisavate unetundide kogumisel takistab? IKEA uneuuring näitas, et enimlevinud põhjused, miks öösel piisavalt und ei saada, on: töö (32%), tööst ja probleemidest mõtlemine (29%), uneprobleemid (26%), filmide/seriaalide vaatmine (23%) ja internetis surfamine (22%).

Unenõustaja on veendunud, et tänapäeval on piisavate unetundide suurim vaenlane nutiseadmete kasutamine. “Nutiseadmed teevad inimese unetuks, sest nendest saadav informatsioon stimuleerib pidevalt meie aju, mis paneb meid liiga elavalt fantaseerima ning lükkab und edasi. Ajapikku muutub see meie keha jaoks normaalseks ning edaspidi ei suuda me isegi siis ilma nutiseadmeteta magama jääda, kui me seda soovime. Lisaks mõjutab nutiseadmetest tulev valgus mõjutab meie und füsioloogiliselt – mitmed uuringud on näidanud, et ekraanidest tulev sinine valgus surub unehormooni vallandumise meie kehas alla ning lükkab selle kuni kolm tundi edasi,” ütles Vernik.

Unenõustajal on stressi või ärevuse tõttu unepuuduse all kannatajatele soovitusi. “Üks kõige efektiivsemaid tehnikaid, mida rahutu une korral rakendada, on voodist välja tulek. Pinges keha ja rahutute mõtetega voodis vähkremine ei too head und. Selle tehnika nimi on stiimulikontrolli tehnika – tule voodist 15 minutiks välja (korista, kuula muusikat, lahenda ristsõna vms) ja siis mine tagasi voodisse. Läbi mõne muu tegevuse paned enda aju ja mõtted pausile ning annad endale veidi puhkust,” haris Vernik.

Kuidas pandeemia meie und mõjutab?
Suure osa inimeste jaoks muutis pandeemia une veelgi suuremaks murekohaks. 36% Eesti elanikest vastas IKEA uneuuringus, et nad on viimase aasta jooksul vähemalt osaliselt uneprobleemide all kannatanud. Unenõustaja sõnul olid uneprobleemid levinuimad Covid-19 läbipõdejate ning samuti ka tervishoiusektori töötajate seas.

Kõige enam levinud probleemid sel ajal olid unetus ja unerütmihäired. “Kui inimesel on lühiajaline unetus ning ta suudab enda elurütmi sedasi ümber seada, et ta saab sellest kahe kuu jooksul võitu, siis ei muutu häire krooniliseks. Kuid kui unetus muutub krooniliseks, siis on sellest väga raske välja tulla. Statistika näitab, et tegelikult on meil kroonilise unetusega inimeste arv tõusuteel,” selgitas Vernik.

*Uurimuse viis IKEA nimel läbi uuringufirma Norstat 2021. aasta juulis. Uuringus osales 500 vastajat.

Laadi alla

2021 08 24

IKEA Eesti e-poodi saabus müügile Briti tekstiilidisaineri Zandra Rhodesi uus värvide rohke kollektsioon

IKEA lõi koostöös disainer Zandra Rhodes’iga julgete mustrite ja elavate värvidega erikollektsiooni, mis aitab koju tuua julget ning silmapaistvat disaini. Kollektsiooni kuuluvad ka erinevate hüüdlausetega sisustuselemendid, mis annavad kõikide värvi-armastajate kodudes edasi sõnumit “ole julge, ole vapustav, ole sina ise!”

Julgete mustrite ja erksate värvide poolest tuntud Dame Zandra Rhodes on moe- ja tekstiilitööstuses teinud revolutsiooni juba üle 50 aasta. Tema töid ja panust moemaailma on tunnustatud paljude erinevate auhindadega ning ta on riietanud paljusid tuntud inimesi. Sealhulgas näiteks printsess Dianat, Kylie Minogue’i, Paris Hiltonit ja Freddie Mercuryt.

Zandrast ja tema kartmatust lähenemisest inspireeritud kollektsiooni tegemise käigus sukeldus ka IKEA tiim värvide ja mustrite jõulisse maailma ning nägi, kuidas sellised lahendused aitavad kodule iseloomu ja karismat lisada. “Selle maailma avastamine viis laiema arusaamani värvidest ja mustritest kui väljunditest. Nende kaudu saame edasi anda enda iseloomu, kultuuri, talenti ning samuti mängida sellega, kuidas erinevad mustrid ja värvid inimesi ning ruumi mõjutada saavad,” kirjeldas IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi.

Muuda enda kodu uhkusega isikupärasemaks
Zandra eeskujul on uus KARISMATISK nime kandev kollektsioon valjult ja uhkelt sõnumit edastav. Nagu Zandra ise, annab ka see kollektsioon edasi sõnumit “Siin ma olen!”. “KARISMATISK kollektsioon võimaldab meil kodudesse värviliste, julgete ja pilkupüüdvate sisustuselementide kaudu enda iseloomu lisada. Erinevate aksessuaaride kaudu kumab kodudesse Zandra enesekindlust ja karismat ning see muudab sisustamise lõbusaks, aidates samal ajal ruumidel rõõmsamad ja optimistlikumad näida,” lisas Tammekivi. Kollektsioonis saab kokku sobitada erinevaid diivanipatju, vaipasid ja tekstiile ning lisaks nendele tuua mängu mõni värviline vaas või julge muster. “See on sellist sorti kollektsioon, millest saad valida vaid ühe sisustuselemendi ning juba see annab toale palju värskust ja elu juurde,” selgitas Zandra Rhodes.

Kollektsioon on lisaks ka väga funktsionaalne. Zandra ja IKEA kasutasid kollektsioonis viit demokraatliku disaini dimensiooni – vorm, funktsioon, kvaliteet, jätkusuutlikkus ja madal hind, et läbi nende luua mängulised ja taskukohased lahendused igapäevaseks kasutamiseks. Kuigi Zandrale on uhked ja erksad värvid väga olulised, on tema looming alati praktiline. Kus võimalik kasutati ka taasakasutatud materjale ning teadlikult püüti meeles pidada seda, et vähem on rohkem.

“See on olnud üks imeline seiklus ja väga põnev väljakutse tõlgendada kodusisustuses lahti konteptsioon “Zandra Rhodes: maailm värvides,” ütles Zandra Rhodes.

KARISMATISK kollektsioon on IKEA Eesti e-poes saadaval alates septembrist 2021.

Laadi alla

2021 08 11

Psühhiaater vastab: kuidas innustada last keskkonna kaudu õppima?

Keskkond võib nii soodustada kui ka raskendada keskendumist. Milline tuba toetab õppimist ja millised nipid aitavad lastel paremini keskenduda?

Laste psühhoterapeudi Maria Kanteri sõnul on tähtis leida õppijale individuaalselt hea keskkond, kus tal on ennekõike turvaline ja hea viibida. „Lapse frontaalsagara ehk juhtfunktsioonid on alles arengujärgus ning lapsel on raske tegeleda enesejuhtimise ja enesekontrolliga. Seetõttu on oluline, et keskkond toetaks lapse õppimist, soodustades keskendumist ja abistades last tähelepanu suunamisel õppetööle,“ selgitas Kanter.

Küll aga võiks lapsele sobiva õpikeskkonna loomisel lasta ka lapsel kaasa rääkida ja valikuid teha. „Mida vanemaks laps saab, seda rohkem soovib ta enda asjade üle ise otsustada ning enamasti muutub see oluliseks alates 11-13. eluaastast,“ ütles Kanter. Ta lisas, et mida rohkem on laps otsustesse kaasatud, seda enam võtab ta vastutust ka oma asjade või keskkonna eest.

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi toob välja, et uue kooliaasta eel tasub lapse toa värskendamisel kindlasti tähelepanu pöörata lapse vanusele ja kontrollida, kas tema vajadused on vanusega muutnud. „Võib-olla vajab välja vahetamist kirjutuslaud, sest laps on sellest välja kasvanud või on tarvis laiendada lapse tööruumi ning lisada selleks lauale sahtleid. Samas võib piisata vaid mõningasest ümber korraldamisest, näiteks muutes või lisades toale värvi vaiba, kardinate, patjade, voodikatte või kokkusobivate lauakorrastajate näol,“ ütles Tammekivi.

Pinges keha võib segada lapse õppetööd
Psühhiaatri sõnul on ennekõike oluline jälgida, milline on õppimisala valgustus. See ei tohiks olla liiga erk ega pime. Olemas peaks olema kohtvalgusti, mis aitab suunata valgusvihku vajalikus suunas. Samas hoiatab ta kollase valguse eest: „Kollane valgus soodustab aju puhkust ja und, mis omakorda teeb õppimise ja tahtliku tähelepanu suunamise raskemaks.“

Laua taga peab olema hea ja mugav istuda, et kehaasend oleks sirge ja ergas. IKEA sisekujundaja sõnul aitavad õpilasel õiget rühti hoida reguleeritava suurusega tool ja laud, mille kõrgust saab jooksvalt muuta koos lapse kasvamisega. Sama soovitab psühhiaater, et lapse kael ei peaks õppimisel liigselt alla vaatama ning käed peaksid saama mugavalt lauale toetuda. „Kehalised pinged võivad samuti õppetööd raskendada, sest enamasti keskendub nii õpilane õppetöö asemel hoopis enesetunde reguleerimisele,“ rääkis Kanter. Ta lisas, et toolid, mis palju liiguvad ja ringi sõidavad, ei pruugi õppetööle keskendumist toetada.

Organiseeritud töölaud aitab lapsel paremini keskenduda
Psühhiaatri sõnul aitab lapsel koolitükkidele keskenduda korras ja organiseeritud kirjutuslaud. Sisekujundaja soovitab siinpuhul asendamatu ja stiilse lahendusena teadetetahvlit või perfoseina, millele saab lisada klambreid ja konkse asjade riputamiseks, samuti riiuleid, topse ja rippuvaid voldikuid. Viimane on eriti hea, sest aitab säästa laual ruumi. „Keskkond saab olla suureks toeks lapse õppimise soodustamisel, kui keskkonda seostada õppijale positiivsete mälestustega,“ lisas Kanter. Näiteks mõni lauakaunistus, mida vaadates on lapsel alati rõõmus meel ning mõni aukiri, kiituskiri või tunnustus seinal, mis tuletab lapsele meelde, kui tubli ja osav ta on.

„Õppimiskohal aitab korda ja organiseeritust luua ka sahtlitesüsteem. Nende hinnad algavad mõnest eurost ja neid saab lisada igale lauale, ka sellistele, millel endal sahtleid ei ole. Sahtlites aitavad omakorda korda hoida väikesed karbikesed pisemat tarvikute jaoks,“ ütles Tammekivi.

Oluline on ka laua suurus. „See peab olema piisavalt suur, et ühe õppeaine raamatud ja töövihikud mahuksid lahtiselt lauale ning seejuures jääks ruumi ka kirjutamisele. Samas, kui laud on liiga suur, võib juhtuda, et õppija paneb hunnikusse segamine teisigi raamatud ja töövihikud. Kui laual on õppimise ajal korraga liiga palju asju, võib see omakorda segada ühele õppeainele keskendumist,“ hoiatas psühhiaater.

Õppimist aitavad lõbusamaks ja kergemaks muuta värvid. Seega soovitab Kanter panna igale õpikule eri värvi või pildiga – mis õppijale väga meeldivad – kaaned, ning kuna värvid aitavad mällu rohkem infot salvestada, siis kleepida ka seinale suuri värvilisi numbreid ja tähti.

Õppimist soodustab rutiin
Kanteri sõnul on hea teha õppimise ajal pause ja natukene ringi liikuda, sest siis hakkab veri kehas paremini voolama ning ajju jõuab rohkem hapnikku, mis omakorda ergutab ja annab jõudu edasi õppida. „Üldiselt on hea, kui lapsel on õppimiseks välja kujunenud oma kindel koht. Rutiini puhul ei pea lapse aju tegelema õppimisele lisaks uue paigaga kohanemisega,“ rääkis Kanter.

Psühhiaatri sõnul oleks samuti hea, kui lapsel oleks toas koht, kus õppimise vahel puhata ja akusid laadida. Sisekujundaja soovitab lapsele puhkamiseks teha pesa kas voodi, millele on asetatud päevatekk ja padjad, või kui ruumi on toas rohkem, siis kaaluda eraldi tugitooli ja pehmete patjadega loodud nurgakest. „Hubasust aitab luua puhkust soodustav soe valgusallikas ja väike vaip, mis eraldab psühholoogiliselt lõõgastusruumi ülejäänud toast. Sinna sobiks hästi ka teadetetahvel inspireerivate tsitaatide ja fotodega,“ lisas IKEA sisekujundaja.

Laadi alla

2021 07 28

Kolm nippi, kuidas värskendada koolilapse tuba väheste kulutustega

Paljusid vanemaid tabab uue kooliaasta eel ärevus, sest sageli kaasnevad sellega suured väljaminekud. Eriti kui lapse tuba vajab enne kooli värskenduskuuri, või mis veelgi pingelisem, täiesti nullist loomist. IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi toob välja kolm asjatut ja kulukat viga, mida lastetoa uuendamisel tihti tehakse, ning jagab sisustamiseks praktilisi näpunäiteid.

1. Eelista mööblit, mis kasvab koos lapsega
Kõige sagedamini vajab tubade seast muutmist just lastetuba – lapsed kasvavad kiiresti ja nende tuba peab nende arenguga kaasas käima. Selleks, et vältida lastetoa sagedat muutmist ja kulutusi kokku hoida, valivad paljud vanemad lapsele varakult täiskasvanutele mõeldud mööbli, sest nii ei kasva laps sellest kiiresti välja. IKEA sisekujundaja soovitab aga valida lapsele just talle sobiva mööbli, mille suurust on võimalik koos lapse kasvuga reguleerida.

„Üks levinumaid vigu, mida lapsevanemad teevad, on võsukesele liiga suure kirjutuslaua või tooli valimine. Põhjuseks on tavaliselt see, et lapsed kasvad kiiresti ning vanemad ei taha neile iga paari aasta tagant uut mööblit osta. Liiga suur või väike mööbel on esiteks koolilapsele ebamugav, teiseks võib see lapsele põhjustada ka tervisehädasid,” hoiatas Tammekivi.

Toolil mugavalt ja õiges asendis istumiseks peavad jalad ergonoomikareeglite järgi 90-kraadise nurga all kõverdatuna korralikult maha ulatuma. Seetõttu soovitab Tammekivi valida lapsele reguleeritava kõrgusega laua ja tooli – nii saab mööbel koos tema vajadustega kasvada. „Lastele disainitud mööbel ei säästa ainult nende tervist, vaid hoiab kokku ka vanemate raha. Lisaks toolile ja lauale kehtib see ka lapse voodi ning riiulite kohta. Peale selle annab lastele mõeldud mööbel võimaluse kujundada tuba, mis ka neile endale meeldib. Spetsiaalselt disainitud mööbel lubab lapsel tunda ennast kui oma toa peremees ja loob eeldused iseseisvuseks,” selgitas sisekujundaja. 

2. Muuda suhtumist „Kõik või mitte midagi”
Olgu siis käsil kas uue toa loomine või olemasoleva värskendamine, vanemad tahavad tihti lapsele kõik vajaliku korraga ära osta. Nii võib aga sisekujundaja sõnul lastetoa eelarve üpriski suur tunduda ja lapsetoa uuendamise õhin sootuks kaduda. Tammekivi sõnul saaks kulutused jagada ära pikema aja ning isegi aastate peale ja luua sellest hoolimata hästi sisustatud ning korralikult varustatud lastetoa.

„Kõike ei peagi korraga ostma, vaid lähtuda võiks kasvava lapse muutuvatest vajadustest. Kõigepealt võib soetada hädavajaliku – voodi, tooli, laua ja hoiulahendused – ning seejärel aja jooksul detaile lisada. Parem on elada avaras ja valgusküllases ruumis, kui toas, mida pole ammu värskendatud ja mis pole seetõttu inspireeriv,” ütles Tammekivi. Ta lisas, et moodulmööbli korral saab sellele igal ajal lisada uusi detaile või seda ümber kujundada. Näiteks riiulile saab lisada juurde uusi osi või töölauale sahtleid.

3. Ettevaatust värvidega
Muidugi peab lastetuba olema lapsemeelne ning unustada ei tohi kaunistusi ja aksessuaare, sest need lisavad toale mängulisust, ergutavad loovust ja on pealekauba sageli ka funktsionaalsed. Samas hoiatab Tammekivi, et ruumi liigselt värvi ei toodaks. Nii võib tuba tunduda ülemäära kirju ja tulevikus on seda ka keerulisem värskendada.

„Suurema mööbli ja seinte puhul võiks eelistada neutraalseid toone ning toas võiks mängulisust luua värviliste tekstiilide ja aksessuaaridega. Kardinad, vaibad, voodikatted, padjapüürid, süsteemid asjade korrastamiseks ja muud väikesed tarvikud saab välja vahetada hõlpsalt ja väikeste kulutustega. Pärast selliseid pisikesi muudatusi näeb tuba täiesti erinev välja. Olukorras, kus seinad ja mööbel on värvilised, nõuaks ruumi värskendamine palju rohkem pingutust ja raha,” rääkis IKEA sisekujundaja. Ta lisas, et ruumi uuendamisel on veelgi rohkem võimalusi, kui valida vahetavate esipaneelidega riiulisüsteemid – vaheta välja värv ja tuba ongi nagu uus. Veel üks lihtne nipp, kuidas soodsalt tuppa värskust ja avarust tuua, on vaadata kooliaasta eel üle kõik, mis lastetoas on, ning visata välja need asjad, mida enam vaja ei lähe.

Laadi alla

2021 07 08

UURING: pooled Eesti elanikest otsivad seisma jäänud asjadele uut elu

Rahalisest vajadusest märksa olulisem põhjus, miks Eesti elanikud asju taaskasutusse suunavad on hea tunne, mis tekib asju annetades või nende eluiga pikendades. IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi ja Uuskasutuskeskuse kommunikatsioonijuht Esme Kassak jagavad mõtteid taaskasutamisest ja näpunäiteid esemete kasutusea pikendamiseks. 

Eesti elanikke võib pidada “kuldsete kätega” rahvaks, sest pooled IKEA tellitud uuringus osalejatest oskavad asju vajadusel parandada või leida neile uut kasutust. Peamiselt ajendab eestlast asju taaskasutama raiskamise vähendamine (68%) ja vastutustundlikkus (50%), mis tähendab ühtlasi, et võimalus asju annetada või nende eluiga muul moel pikendada, tekitab elanikes hea tunde. 

Uuskasutuskeskuse kommunikatsioonijuht Esme Kassak märgib, et Uuskasutuskeskuse näitel on näha teadlikkuse ja ka klientuuri pidevat kasvu, kuid siin on veel palju teha. “Järjest enam tullakse Uuskasutuskeskusesse otsima endale heas korras juba kasutusel olnud asju, et säästa keskkonda, mitte üksnes hinna pärast. Asju antakse uuesti kasutusse, sest ei raatsita korralikke asju niisama ära visata,” ütles Kassak. 

Mida teha asjadega, mida enam kodus vaja ei lähe?

Alustuseks tuleb Kassaku sõnul alati enda ostud läbi mõelda. Kas olemasolev asi teenib mind veel hästi või on tõesti endast kõik andnud? Kui seisma jäänud asjad on heas korras ja võivad veel kellelegi teisele rõõmu pakkuda, siis soovitab Kassak need uuele ringile anda. 

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi märgib, et enne asjadest loobumist tasub mõelda, kas ja kuidas võiks neile ise uue elu anda. “Kodu värskendamine ei tähenda kõige muutmist ja vana välja vahetamist. Pealegi kannavad vanad armastatud esemed sageli ka kodu- ja perekonnalugu. Näiteks võib vanasid puidust toole värskendada ja miksida neid uute eri värvides ning kujuga toolidega, andes nii toolipartiile omanäolise puudutuse. Sama kehtib vanade lauanõude, küünlaaluste ja teiste sisutuselementide kohta,” jagas sisekujundaja ideesid.

Loomulikult saab ka Kassaku sõnul leida tarbetuks muutunud ja oma aja ära elanud esemetele uusi rakendusi, tuleb vaid loovalt läheneda. “Erinevaid nõusid saab kasutada taimede jaoks, kruusi saab kasutusele võtta pliiatsitopsina, kardinast võib meisterdada liniku jne,” pakkus Kassak. Ta lisas, et mõne asja jaoks on vaja vaid mõtteviisi muutust ja uut vaatenurka, teise jaoks ka pisut näputööd. Peamine on julgeda mängida ja katsetada ning tulemus võib ennastki üllatada.

Hoolega valitud ja hoitud asjad kestavad märksa kauem 

Sisekujundaja lisas, et asjade pikk eluiga tuleneb nende funktsionaalsusest ja neis kasutatud materjalidest, mis võiksid olla võimalikult vastupidavad või sellised, mida saaks eseme elujooksul uuendada. Aja möödudes saab värskendada ja täiendada igasugu multifunktsionaalset või moodulmööblit – riiuleid, kappe ja diivaneid – nii, et need käiksid pere muutuvate vajadustega kaasas. Näiteks soovitab sisekujundaja valida koju vahetatava kattega diivani. “See jätab võimaluse diivanikatet mugavalt pesta ja juhul kui see on väsinud ja oma aja ära elanud, siis vahetada välja uue vastu,” sõnas Tammekivi. Ta lisas veel, et katte teise värvi vastu välja vahetades jääb tunne, nagu kodus oleks uus diivan. Lastemööbli valikul soovitab ta aga arvesse võtta, et voodit, toole ja laudu saaks reguleerida vastavalt lapse kasvule. Hiljem, kui laps kasvab mööblist välja, võiks selle üle anda mõnele teisele perele.

Esemetele teise elu andmiseks tuleb ennekõike hoolt kanda selle eest, et nende esimene eluring oleks võimalikult pikk ja terve. “Usume IKEA-s, et mööbli eest hoolitsemine on keskkonnasäästlikuma elu üks verstapostidest,” tunnistas Eliise Tammekivi. Mööblile võimalikult pika eluea andmiseks soovitab ta seda aegajalt kontrollida. Kontrollida tasub eelkõige igasugu liikuvaid detaile – hinged, rattad, samuti kõige sagedamini kasutatavad pinnad ja teised elemendid – juhuks kui need vajavad parandamist, reguleerimist või muutmist.

Kasutatud asjade otsimine on kui aardejaht

Iga neljas Eesti elanik võrdleb asjadele teise elu andmist aaretejahiga ning on uhke, kui leiab taaskasutusest hea hinnaga erinevaid ja väärtuslikke tooteid. 

Kassaku sõnul jahivad külastajad asju vastavalt hooajale. Näiteks kui aasta alguses tuli korraga kahe hooaja lumi lõpuks maha, siis olid kelgud-suusad-uisud niivõrd ihaldatud kraam, et pea kõik osteti ära. „Praegu on kindlasti populaarsed suverõivad. Pole ju sugugi paha mõte endale leida selga vaid mõne euro eest tuntud brändi heas korras kleit?” Kõige julgemalt ostetakse raamatuid ning järjest enam ka mööblit ja kodusistustust. Ta lisas, et paljud inimesed on keskkonna mõttes väga teadlikud ning oskavad kõrgelt hinnata teisele ringile jõudnud kvaliteetbrände.

Kassak lisas lõpetuseks, et kõigi rõõmuks, levitatakse taaskasutamise pisikut järjest enam. Üheks näiteks on koolivormide laadad, kus uute rõivaste kõrval pakutakse juba kantud vormiriideid. “Usume, et avaliku eeskuju andmine aitab häid otsuseid teha ning kaaluda uute asjade vajamisel kõigepealt teisele ringile antud korras asju ja teisalt asjade liigseks muutumisel nende uuele ringile andmist,” ütles Kassak.

Laadi alla

2021 06 29

IKEA alustas töötajate värbamist Tartu planeerimis- ja tellimispunkti

IKEA alustas värbamist aasta lõpus avatavasse Tartu planeerimis- ja tellimispunkti. Ettevõte otsib tiimijuhti, vanemspetsialiste müügi- ja logistika osakonda ning koristajaid. Kokku on plaanis Tartu esindusse värvata enam kui 20 töötajat. Juuli lõpus kuulutatakse välja teisigi vabu ametikohti. 

„Alustame inimeste värbamisega IKEA Tartu planeerimis- ja tellimispunkti, mis on oma uuendusliku kontseptsiooni poolest Balti riikides esimene omataoline. Planeerimis- ja tellimispunkti eesmärgiks on pakkuda inspiratsiooni ja teadmisi kodu sisustamiseks ning koduse elu parandamiseks nendele klientidele, kellel on mugavam meid Tartus külastada,” ütles IKEA Baltikumi inimeste ja kultuuri juht Laura Lustika.

Lustika sõnul otsib IKEA esialgu inimesi, kes vastutaksid punkti käimalükkamise eest. „Kandideerima on oodatud meeskonnajuht, müügi-, logistika vanemspetsialistid ning kakskoristajat,” ütles Lustika. Ta lisas, et kuu aja pärast kuulutakse välja täiendavaid vabu ametikohti

Väärtuspõhine värbamine
Lustika sõnul pakub IKEA Tartu planeerimis- ja tellimispunkt tööd dünaamilises jaemüügikeskkonnas, võimalust isiklikuks arenguks, globaalselt rakendatavaid teadmisi ning ainulaadset Rootsi juurtega kultuuri. „Kui tavaliselt värbavad tööandjaid inimesi peamiselt nende tööalase kompetentsi põhjal, siis IKEA töökultuur on siinpuhul ainulaadne ning värbamisel on olulised ka töötaja väärtused,“ lausus Lustika. Tema sõnul on lihtsus, ühtehoidmine ning inimestest ja planeedist hoolimine väärtused, millest IKEA töötajad oma töös iga päev lähtuvad.

Argipäevastes toimetustes tähendab see Lustika sõnul seda, et IKEA-s puudub tüüpiline hierarhiline struktuur, mistõttu on suhted meeskonnas sõbralikud ja mitteametlikud. Ühtekuuluvuse, võrdsuse ja avatud suhtluse tagamiseks kannavad töötajad oma ametist olenemata ka vormiriideid.

IKEA planeerimis- ja tellimispunkt avatakse Tartu Lõunakeskuse piirkonnas. Lisaks sisustuskaupadele pakub IKEA klientidele terviklikke sisekujunduslahendusi ja -konsultatsioone, aitamaks ellu viia inimeste erinevaid visioone kodusest elust. Klientidel on võimalik planeerida uus kodu ise või kasutada selleks IKEA planeerimisprogramme IKEA klienditeenindajate abiga. Peale selle on IKEA Tartu esinduses näidistesaal, mis annab klientidele sisekujunduseks rohkelt inspiratsiooni. 

Vabad ametikohad leiad siit: https://www.ikea.ee/et/koos-saame-koik-asjad-tehtud

Laadi alla

2021 06 22

Eksperdid soovitavad: kuidas pidada jaanipäeva keskkonnasäästlikumalt?

IKEA tellitud uuringust selgub, et 74% Eesti elanikest suunab asju uuesti ringlusesse – sorteerib prügi ja pöörab tähelepanu toiduraiskamise vähendamisele. Oma ala eksperdid jagavad mõtteid, kuidas planeerida jaanipäeva nii, et keskkonda koormava prügi ja toidukao kogus oleks võimalikult väike.

Ühekordsest plastikust sööginõud asenda taaskasutatavate nõudega

IKEA uuringust selgus, et kuus vastajat kümnest väldib ühekordselt kasutatavate esemete, näiteks kilekottide ning erinevate plastikust söögiriistade, taldrikute ja tasside kasutamist. Uuring näitas ka, et pooled Eesti elanikud võtavad lõuna tööle või kooli kaasa taaskasutatavas karbis.

Samad põhimõtted ja harjumused võiksid kehtida ka suviste pidustuste ja piknike puhul. ”Vabaõhuürituste meeleolu saab rikastada ja ühes sellega vähendada ühekordsete plastiknõude kasutamist, kui külalised võtavad jaaniõhtule kaasa oma taaskasutatavad kruusid ja veepudelid,“ soovitas IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi. Ta lisas,
et snäkid sobib pidustustele kaasa tuua korduvkasutavates kaanega suletavates nõudes ning julgelt võib need asetada samades anumates ka peolauale. Õhukindlalt suletavad nõud aitavad vältida ka toidu leket transpordi ajal. Samaaegselt püsib toit võimalikult värske ja vihma korral saab selle peolaual kiiresti ja mugavalt kaanega katta.

Lisaks võiks pidustuste ajal plastkõrred asendada korduvkasutavate bambuskõrtega. „Samuti on riidest rätikud mõnusaks vahelduseks ühekordsetele pabersalvrättidele. Uuringu järgi vaid kolmandik Eesti elanikest tõdeb, et kasutab riidest rätikuid pabersalvrätikute asemel,“ nentis Tammekivi.

Olmeprügist vähem tähtis ei ole toidukadu

Üle poolte Eesti elanikest kinnitab, et toiduraiskamise vähendamiseks ja einestamise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, planeerivad nad eineid ette ja kasutavad eelmise eine jääke uute valmistamiseks. Sellest hoolimata jääb enamasti just pidustustel toitu liigselt üle.

Toidustilist Hanne Paljak soovitab jaanidele rahuliku südamega vastu minemiseks söök ja selle serveerimine üksikasjalikult läbi mõelda. „Enne toidu ostmist pea plaani, milline on osalejate arv ja toidueelistused. Külalistega tasub läbi rääkida, kes mille eest vastutab ja mida kaasa võtab,“ sõnas Paljak. Ta lisas, et planeerimine aitab ära hoida ülesöömist ja toidu raiskamist

Kui toitu peaks siiski üle jääma, soovitab Paljak  läheneda toidule loovalt. „Juur- ja puuvilja suupistetest saab hiljem kokku segada värske salati või keeta ülejääkidest maitsva püreesupi. Alles jäänud juustu saab ära kasutada grillvõileivas ning mõned üle jäänud toiduained hilisemaks kasutamiseks külmutada,“ kirjeldas Paljak. Ürituse lõppedes saab alles jäänud toidu pakkida külalistele kaasa, kasutades selleks korduvkasutatavaid toidukarpe.

Peokoht kauniks looduslike kaunistustega

Peokoha ja -laua dekoreerimiseks ei ole tarvis osta uusi ühekordseid kaunistusi, vaid mõelda loovalt ning kasutada ära looduses leitavat. „Meeleolu saab luua loodusest kogutud kaunistustega nagu metslillede kimbud või tammelehtedest pärjad. Lisaks saab vanu klaaspurke ja -pudeleid kasutada küünlaaluste meisterdamiseks,“ vihjas IKEA sisekujundaja. Soovi korral saab valgusmängu õuele tuua päikesepatareidel töötavate välituledega.

Laadi alla

2021 06 16

IKEA ja Sonos lõid disainkõlarite kollektsiooni

IKEA ja maailma juhtiv kõlaritootja Sonos lõid koostöös disainkõlarite kollektsiooni SYMFONISK, mis hägustab kunsti ja muusika piire. Kollektsioon jõuab IKEA Eesti e-poodi müügile juuli keskpaigas.

Erinevad uuringud on näidanud, et õige atmosfääri loomiseks on kodus olulisim just muusika. „Kuna helil, aga ka heal disainil on inimese heaolule äärmiselt positiivne mõju, ühendasime Sonosega jõud, et luua erakordne kõlarite kollektsioon SYMFONISK.  Uudsed kõlarid ühendavad meisterlikult tõeliselt kvaliteetse heli ja suurepärase disaini, muutes koduse interjööri veelgi täiuslikumaks,“ lausus IKEA tootearendaja Stjepan Begic.   

SYMFONISK kollektsiooni kuulub WiFi-kõlariga riiulikõlar ja pildiraam. Pildiraam-kõlariga tuleb kaasa valik vahetatavaid esipaneele, pakkumaks kodusesse interjööri mõnusat vaheldust ning muutes kõlari sobitamise interjööri lihtsaks.

„Pilkupüüdva kunstiteosena võib kõlari riputada seinale ja sobitada teiste maalide või raamis fotodega. Samas sobib see imeliselt ka põrandale või tasapinnale seinale nõjatuma, hoides seeläbi ka ruumi kokku,“ kirjeldas Begic. Ta lisas, et disainkõlarid on osa IKEA nutikate toodete valikust.

„Iga SYMFONISK kollektsiooni kõlar ühendab endas Sonose helikogemuse ja IKEA disaini täiesti uudsel ja üllataval moel. Selline toode sünnib vaid koostöös ning üksi ei suudaks seda luua ükski ettevõte,“ ütles Sonose tootejuht Sara Morris. Sonose läbimõeldud helidisain tagab kompaktsele pildiraamile hämmastava kõla. Sonose rakendusega on kõlari seadistamine ja kasutamine ütlemata hõlbus. „On rõõmustav, et IKEA ja Sonose pikaajalisest koostööst sünnib jätkuvalt uusi ideid, mis pakub suurepärast kuulamiskogemust kodudesse üle kogu maailma,“ lisas Morris.

Riiulikõlar on disainitud võimalikult mitmekülgseks. Selle seinale kinnitamiseks on mitu erinevat võimalust ja seda saab riputada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Stereoheli saamiseks on kõlarit võimalik siduda ka teiste SYMFONISKi riiulikõlaritega.

Lisaks ühilduvad kõik SYMFONISK tooted teiste Sonose kõlaritega. Neid saab ühildada WiFi kaudu ja juhtida Sonose rakenduse abil. SYMFONSIK tooted kuuluvad Sonose terviklikku muusikasüsteemi, mis tähendab, et kuulajad saavad kasutada rohkem kui 100 voogedastusteenust ja kogu Sonose toodete valikut.

SYMFONISK pildiraami ja raamaturiiuli kõlar koos lisadega on IKEA Eesti e-poes saadaval juuli keskpaigast.

Laadi alla

2021 06 14

Uuring: Eesti elanikke motiveerib kodus rohelisemalt elama kulude kokkuhoid

Ligikaudu üheksa Eesti elanikku kümnest teevad kas või osaliselt pingutusi selleks, et nende kodune elu oleks keskkonnasäästlikum. Enamasti hoitakse kokku energiat, vett või teisi ressursse. Mitmed leiavad aga, et keskkonnasäästlikumalt elamiseks puudub õige infrastruktuur, see on kallis või ebamugav. IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi jagab lihtsaid näpunäiteid, kuidas kodus suuremate pingutusteta rohelisemalt elada. 

Viise, kuidas Eesti elanik oma kodust elu keskkonnasõbralikumaks muudab ja jätkusuutlikumalt elada püüab, on mitmeid. IKEA tellitud uuringust selgub, et lõviosa vastanutest kustutab mittevajalikud tuled (88%) ja kasutab energiasäästlike lahendusi, näiteks LED-valgustust ja veesäästlike dušiotsikuid (57%). Seitse kümnest säästavad vett ja keeravad hambaid pestes, raseerides, käsi või nõusid pestes vee vahepeal kinni. Uuringust võib järeldada, et Eesti elanikud on energiasäästmise osas üpriski teadlik. Näiteks 68% vastanust paneb pesumasina ja nõudepesumasina tööle ainult siis, kui see on täis

Iga teine elanik tunneb süüd, et ei panusta planeedi heaollu piisavalt 
Eestlast motiveerib kodus rohelisemalt ja keskkonnasäästlikumalt elama võimalus säästa ja kulutusi kokku hoida. Seda kinnitab tervelt 74% uuringus osalejatest. Teine oluline argument eestlasele on hoida keskkonda, vähendades jäätmeid (71%). Üle 20% vastanutest arvab aga, et see on ebamugav või nõuab liigset pingutust ja pea 30%, et jätkusuutlikumalt elamine on kallis ja nõuab suuri investeeringuid.

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi sõnul võiks jätkusuutlikust näha mitte kulu, vaid suurepärase võimalusena säästmiseks: tarbida vaid nii palju kui tarvis, mõelda hoolikalt läbi, mida ja milleks osta ning säästa kulutusi elektrile, veele ja küttele. Ta lisas, et muutused algavad väikestest tegudest – jäätmete sorteerimisest, taaskasutatud või taaskasutatavate toodete kasutusele võtmisest ning ühekordsetest loobumisest.

Ressursside säästmine ei oma mõju ainult keskkonnale ja rahakotile, vaid ka inimese emotsionaalsele heaolule. Pooled elanikud tunnistavad uuringus, et on tundnud süüd, sest pingutavad keskkonna hoidmiseks liiga vähe.

Lihtsad soovitused, kuidas kodus raha säästa

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi sõnul saavad kõik suurema vaevata ja aega kulutamata energiat ning raha kokku hoida. Piisab lihtsatest harjumustest, mis puudutavad valgustust, veekasutust, kodumasinate ja isegi köögimööbli valikut.

Hoia küttekulud madalamad. Sisekujundaja sõnul on vaibad väga head soojustajad. Hinnanguliselt võib vaip hoida kuni 10% toasooja. Talvel aitavad kodus sooja hoida ka kardinad akende ja uste ees, suvel aga hoiavad need toa jaheda ega lase kuuma sisse.
 
Säästa energiat. Toidu valmistamine suletud potis kulutab tervelt 30% vähem energiat kui kaaneta. Oluline on ka, et potid ja pannid on sama suured kui kasutatav pliidirõngas. Kui pott on liiga väike, siis läheb osa soojusest raisku ja see võib tähendada lausa 20% energia kadu.

Taaskasuta vett. Sisekujundaja sõnul saab kodus vett kokku hoida vägagi lihtsalt. Puu- ja köögivilju ei pea pesema voolava vee all, vaid kausis või suletud äravooluga valamus. Nii saab pesuvett hiljem taaskasutada näiteks lillede kastmiseks. Sageli raisatakse vett ka nõude pesemisel. Ka seda tööd on parem teha kausis. Poodides on selleks olemas isegi spetsiaalsed valamute tarvikud.

Iga tilk loeb. Ka vee soojendamine maksab raha. Õnneks on olemas segisteid, mis aitavad sooja vee tarbimist kokku hoida kuni 30%. Selliste segistite avamisel voolab kraanist vaid külma vett ning kuuma vee tarbeks tuleb keerata hoob vasakule. Nii jookseb kraanist kuuma vett vaid siis, kui seda vaja läheb, mitte iga kord kui avada kraan.

Vähem kulutusi toidu peale. Toidu õige hoiustamine säästab korraga nii toiduraiskamist kui ka raha. Eraldi tihedalt suletud anumates toitu hoiustades, püsib see kauem värske ja toidulõhnad ei segune üksteisega. Lisaks rahale, säästab toidu hoiustamine purkides ka kõvasti aega. Suppi keetes, tasub seda teha veidi rohkem, valada erinevatesse anumatesse ja külmutada. Seega korra süüa tehes saab nii toitu nautida mitmel korral.

* IKEA uuringu viis mais 2021 läbi uuringufirma Norstat. Eestis osales uuringus 501 vastajat.

Laadi alla

2021 05 18

IKEA kutsub tagasi HEROISK ja TALRIKA sööginõud

IKEA kutsub tagasi HEROISK ja TALRIKA taldrikud, kausid ning kruusid ja soovitab nende kasutamise koheselt lõpetada ning tagastada need tooted IKEA-le. Tagastatud toodete eest makstakse raha tagasi ning seejuures pole ostutšekki vaja näidata.

IKEA toodete ohutus on ettevõtte suurim prioriteet, mistõttu testitakse tooteid pidevalt, et tagada toodete vastavus asjakohastele standarditele ning seadusandlusele. Vaatamata sellele on klientide tagasisidest selgunud, et HEROISK ja TALRIKA sarja tooted võivad puruneda. Kuna toodete purunedes võib nõudes olev kuum jook või toit põhjustada nahale sattudes põletust, kutsub IKEA ettevaatusabinõuna  kõik HEROISK ja TALRIKA sööginõud tagasi.

HEROISK ja TALRIKA sarja toodete tagastamiseks ning raha tagasi saamiseks ei ole vaja ostutšekki, piisab vaid toodete IKEA Tallinna väljastuspunkti toomisest. 

IKEA vabandab kõigi ebamugavuste pärast. 

Lisainformatsioon: Renata Dantė, KEA Baltikumi kommunikatsioonijuht, telefon: +37065526656, meiliaadress: renata.dante@ikea.lt 

Laadi alla

2021 03 26

IKEA sisekujundaja annab nõu: 3 lihtsat elementi kauni lihavõttelaua katmiseks

Ehkki sel aastal tähistavad paljud meist lihavõttepühi väikeses pereringis, kahe kaupa või isegi üksinda, siis on see siiski hea võimalus, kuidas kaunilt kaetud laua abil pidulik meeleolu luua ja üksluisest rutiinist välja saada. Kui aga koguda inspiratsiooni Instagramist, kus konkureerivad perfektsed lihavõttelauad, siis võib tunduda, et kauni laua katmiseks on vaja suurepäraseid oskusi, eriti head maitset või uusi nõusid. IKEA sisekujundaja sõnul ei pea pühadelaua katmine sugugi hirmutav olema. Siin on kolm lihtsat elementi, mille abil saavad kõik oma pühadelauast rõõmu tunda.

Lauatekstiilid
Kõigepealt otsusta oma laua üldilme ja kodu stiili põhjal, milliseid lauatekstiile sooviksid kasutada. Laudlina on traditsiooniline ja alati pidulik valik, kui on vaja midagi tähistada. Tänapäeval ei ole laudlina aga sugugi vajalik. Kaasaegsesse interjööri sobivad imehästi ka pikad vanikud, mis laua äärtest alla langevad. Ja see võibki olla midagi uut ja põnevat, mis lihavõttelauale elu sisse puhub. Samuti võib asetada lauale mõned efektsed lauamatid, mida saab kasutada koos laudlinaga või otse laua peal. Ja salvrätikud – kas siis tekstiilist või paberist – võivad olla selleks viimaseks lihviks, mis kõik osad ühtseks tervikuks kokku seob.

„Lihavõttepühadeks sobivad ideaalselt just looduslikest materjalidest lauamatid, sest selle tähtpäeva tähistamise puhul püüame ju tegelikult lauale tuua rohkem looduselemente, mis sümboliseerivad looduse ärkamist. Samal ajal võimaldavad pikad vanikud meil erinevate värvidega mängida ning need maksavad vaid paar eurot, aidates luua just sellist meeleolu nagu soovid. Näiteks selle aasta PANTONE värvid kollane ja hall sobivad ideaalselt lihavõttelauale, seda siis vanikute, salvrätikute või muude aktsentide näol. Sõltuvalt kodu interjöörist, meelepärasest stiilist ja olemasolevatest lauanõudest on võimalik kõik tekstiilid lõpetuseks omavahel kokku segada viisil, mis sobib just pidulaua ja piduliste soovidega. Soovitatav on jääda maksimaalselt 3–4 värvi juurde, mis üksteist monokroomselt või kontrastselt toetavad,“ vihjas IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi. Samuti ei tohiks sisekujundusspetsialisti sõnul unustada tekstiilide värve, sest ka need loovad kindla mulje. Näiteks näeb valge laudlina välja ametlikum, mistõttu tuleb kevadise meeleolu loomiseks lisada juurde pikki vanikuid, salvrätikud või taimi. Looduslikud tekstiilivärvid, nagu naturaalne lina, annavad kaetud lauale mitteametliku, hubase ja nostalgilise välimuse, mis meenutab vanavanemate kodus tähistamist. Värviline laudlina, nagu näiteks kollane ja roheline, näeb välja mänguline ning süstib lihavõttelauda lõbusat energiat.

Lauanõud
Enne kui lihavõttelauda katma hakkad, siis vaata natuke kodus ringi – mis stiili on näiteks lamp ja toolid ning millised nõud juba kapis ootavad. Selleks, et anda ruumile terviklik ilme, peaks kaetud laud sobima kokku kogu ülejäänud interjööriga. Hea ja soodne nipp on soetada ainult mõned lisaaktsendid, mis oleksid juba olemasolevatele taldrikutele ja serveerimisnõudele nagu kirsiks tordil. Nüüd polegi muud vaja, kui lihtsalt katsetada ja sobitada.

„Harmoonilise laua katmiseks on paar lihtsat nõuannet. Kui laudlina on värviline, siis peaksid taldrikud olema ühe ja sama värvi eri toonides, et need sobiksid omavahel kokku. Kui laudlina ja taldrikud on sama värvi, siis võivad pilkupüüdvateks aktsentideks olla näiteks uued värvilised magustoidutaldrikud või kausid. Kui taldrikute komplekt on valge, siis lisa lauale natuke särtsu eredavärvilise pika linikuga ja kaunista taldrikud tekstiilsalvrätikutega. Samuti võid asetada söögiriistad ja lauanõud nii, et nende paigutus meenutaks tõelist restorani atmosfääri. Muide, 2021. aasta trendid lubavad ka hõbedat ja kuldset värvi söögiriistu korraga kasutada,“ soovitas Tammekivi.

Ka serveerimisnõud võivad lauda ehtida. Näiteks, kui laud on modernset stiili ja kuldsete elementidega, siis võib olla kuldne serveerimistaldrik just see peen aktsent, mis pühadelaualt veel puudu on. Kui kodu ja laua katmise stiil on rohkem maalähedane ja loodusest inspireeritud, siis sobivad lauale kindlasti bambusest serveerimiskausid ja kandikud või puidust lõikelauad, mis peolaua üldist välimust täiendavad.

Kaunistused
IKEA sisekujundaja rõhutas, et ilusa ja puhta ilme loomiseks ei pea kogu toitu korraga lauale panema. Selle asemel võib jätta ruumi kaunistustele ja asetada maitsvad road hoopis tööpinnale või ratastega abilauale.

Lihavõttekaunistusi ei pea ainult poest ostma, vaid neid saab ka hõlpsalt ise kodus meisterdada. Näiteks võid sammud alati loodusesse seada ja sealt inspiratsiooni ammutada, või siis kasutada juba olemasolevaid asju. IKEA sisekujundusspetsialistil on paar vahvat ideed, kuidas oma pühadelauda dekoreerida, aga pea meeles, et mida vähem, seda parem. Seega ära unusta oma laua üldist ilmet ja vali üks või kaks kesksest elementi, mis seovad kogu kujunduse ühtseks tervikuks ja loovad laua ääres toreda munadepüha meeleolu.

• Sinu pühadelaua keskseks kaunistuseks võib olla näiteks ovaalne alus või kandik, mis on kaetud samblaga. Samblale võid asetada värvilised pühademunad, mis kõiki rõõmustavad.
• Suur kimp kevadisi lilli või oksi on ideaalne viis, kuidas pühadeks kevadet tuppa tuua. Okste ja kimbu asemel võid kasutada ka näiteks suurt lillepotti, mis on kevadlilli täis.
• Kui sul on lapsed, siis meisterdage koos salvrätikutest ja munadest pühadejänkud. Voldi salvrätik kokku, pane see ümber muna ja seo salvrätik sedasi kokku, et moodustuksid armsad jänkukõrvad. Seejärel aseta need munadest jänkud kõigi pereliikmete taldrikule. See on igati vahva viis, kuidas pühadeaega natuke mängulisust ja lusti tuua.
• Üks omatehtud kaunistus, mida saab olenevalt stiilist peaaegu alati kohandada on looduselementidega klaasvaas. Sa võid panna klaasvaasi sammalt, puuoksi, heina, kuivatatud lilli või värvilisi mune. Lihtsalt lase oma fantaasial lennata!
• Kui soovid midagi, mis on oma olemuselt lihtne ja kestab kaua, siis vali kunstlilled või rippvanikud. Rippvanikutega saad kaunistada kogu laua või siis pane väikesed rohelised kunsttaimed kenadesse pottidesse. Need kaks kaunistust on ajatud ja võimaldavad nautida looduse ilu aastaringselt.
• Laudlina, taldrikute või muude kaunistustega kokkusobivad salvrätikud, mis on kaunilt kokku volditud või puuokstega seotud, on alati kena ja peen kaunistus, mida on lihtne mis tahes stiili või ilmega sobitada.

Laadi alla

2021 03 17

IKEA Art Event 2021 kollektsioon ühendab omavahel kunsti ja funktsionaalsuse

Kas kunstiteos saaks olla ka funktsionaalne igapäevaese? IKEA annab välja IKEA Art Event 2021 kollektsiooni eesmärgiga avastada põnevat ala kunsti ja funktsionaalsuse ristumispunktis. Kümnest esemest koosneva erikollektsiooni loomiseks on IKEA teinud koostööd selliste loominguliste kunstnikega nagu Daniel Arsham, Gelchop, Humans since 1982, Sabine Marcelis ja Stefan Marx. Erikollektsioon on Eestis saadaval alates 2021. aasta 1. aprillist.

Alates 2015. aastast on IKEA teinud koostööd kunstnikega üle kogu maailma, et luua Art Event kollektsioone, tähistades kunsti väljendusvorme erinevate žanride ja käsitööde kaudu – käsitsi kootud vaipade, kristallkujukeste ja seinakunsti, nagu fotograafia, tänavakunsti ja illustratsioonidega. Nende kollektsioonide eesmärk on jäänud aastate jooksul samaks: demokratiseerida kunsti ning muuta see kõigile kättesaadavaks ja taskukohaseks.

Samuti on IKEA Art Event kuuenda kollektsiooni eesmärk tuua kunst paljude inimeste kodudesse – seekord hägustades peent piiri kunsti ja disaini vahel. Sellele teekonnale kutsus IKEA maailma eri paigust kaasa erineva taustaga kunstnikke: Daniel Arsham (New York), Gelchop (Tokyo), Humans since 1982 (Stockholm), Sabine Marcelis (Rotterdam) ja Stefan Marx (Berliin).

„Teeme koostööd erinevate kunstnikega üle maailma, et peegeldada kunsti ja disaini ristumist,“ ütles IKEA Art Eventi loominguline juht Henrik Most. „Tahame näidata, et kunstnikuks või disaineriks olemine ei tähenda seda, et pead jääma ühte kindlasse kasti, vaid võid töötada erinevates valdkondades ning et see uus liikumine on avaldanud sügavat mõju nii praegustes disaini- kui ka kunstimaastikel.“

Kollektsiooni kuulub kümme kodusisustustoodet, mis mõjutavad, kuidas me igapäevaesemeid näeme, avaldades samas austust igapäevasele loovusele: Sabine Marcelise valgustitest seinakaunistused, Daniel Arshami seinakell, Gelchopi laualamp ja tõrvik, Stefan Marxi vaas ja pleed ning Humans since 1982 duo seinakaunistused.

„Igal selles kollektsioonis oleval esemel on praktiline funktsioon, aga samas on need ka kunstiteosed. See traditsiooniline arusaam, et kunst on kõrgklassi teema ja disain osa massikultuurist, ei ole lihtsalt enam asjakohane. Kunst ja disain sobivad imeliselt kokku – ja kui need kokku saavad, juhtub tõeliselt maagilisi asju,“ ütles Henrik Most.

Selleks, et kunsti ja koduse loovuse demokratiseerimist veelgi rohkem tähistada, seda eriti praegustel aegadel, kui kunst ei pruugi paljudele pandeemia tõttu kättesaadav olla, saab erikollektsiooniga mängida ja seda kogeda ka nelja seina vahel. Nimelt on IKEA selleks puhuks

loonud Instagramis kohandatud liitreaalsuse efektid. IKEA julgustab inimesi #IKEAARTEVENT2021 kollektsiooni uudistama ja looma ka oma kodus põnevaid galeriisid.

Erikollektsioon on Eestis saadaval alates 2021. aasta 1. aprillist.

Kunstnikud:
Sabine Marcelis
Uus-Meremaal sündinud ja Hollandis tegutsev disainer Sabine Marcelis on lummatud erinevate materjalide ainulaadsetest omadustest ning efektidest, mida need suudavad tekitada, nagu näiteks siis, kui vaik või klaas kohtub valgusega. Tema loometöö on protsessipõhine, mis tähendab, et Marcelise disainilahendused tekivad stuudios erinevate ideede ja materjalidega mängides. Töötades toodete, paigalduse ja ruumilise disaini kallal, püüab ta luua maagilisi kogemusi oma kaasahaaravate disainilahenduste kaudu.

Daniel Arsham
Daniel Arsham on multidistsiplinaarne Ameerika kunstnik, kelle loomingus on ühendatud kunst, arhitektuur ja tegevuskunst. Tal on ulatuslik koostöökogemus teiste loominguliste juhtidega lavaetendustes, moes, sisekujunduses ja arhitektuuris. Tema uusim kunstiloome uurib tuleviku tsivilisatsioonide ja arheoloogilise allakäiguga seotud ideid. Arsham on New Yorgis asuva disainistuudio Snarkitecture kaasasutaja.

Humans since 1982
Humans since 1982 asutati 2009. aastal Bastian Bischoffi ja Per Emanuelssoni poolt, kui nad olid Göteborgi kunsti- ja käsitöökolledži üliõpilased. Humans since 1982 ühendab oma töös kunsti ja disaini, et luua õõnestavaid või meelerahu rikkuvaid igapäevaesemeid, mis tõstatavad küsimusi tehnoloogia kiirendamise ja selle dualistliku olemuse kui progressi ja hävingu allika kohta.

Stefan Marx
Stefan Marx on saksa kunstnik ja illustraator, kes kasutab oma erilist stiili tavalise igapäevase elu jäädvustamiseks ja kujutamiseks. Marx ammutab inspiratsiooni erinevatest subkultuuridest, nagu grafiti ja tekno, et luua kunsti erinevates meediakanalites. Tema loomingusse kuuluvad näiteks ruladisainid, suuremahulised õlimaalid ja portselanvaasid.

Gelchop
Jaapani kollektiiv Gelchop demonsteerib igapäevaseid objekte, kombineerides neid erinevate elementidega, et muuta nende funktsiooni lõbusal ja mõjuval viisil. Gelchopi kunstiteosed ja tooted julgustavad asju teistmoodi vaatama, ajendades mõtlema eseme „tõelisele“ eesmärgile maailmas.

Laadi alla

2021 02 10

Täpselt nagu restoranis: eriline valentinipäeva õhtusöök kodus

Tänavune valentinipäev on paljude jaoks tavapärasest erinev. Need, kes varem sel puhul restoranis käisid, peavad nüüd tõenäoliselt koju jääma. Nii või teisiti on see armastusele pühendatud päev võimalus pöörata tähelepanu oma teisele poolele ja piduliku meeleolu saab luua kõigest väikeste detailide abil. Nii et kutsu oma kallim kohtingule – IKEA spetsialist jagab lihtsaid nippe, mis aitavad vähemalt hetkeks rutiini eest ära põgeneda ja tunda nagu oleksite restoranis.

IKEA uuringus „Kodune elu“* osalenud Eesti elanikest väitis 39%, et kui nad pandeemia tõttu kodus rohkem aega veetsid, hakkasid nad rohkem süüa tegema. Kuid kui toiduvalmistamine rutiinseks muutub, ei pruugi õhtusöök kodus enam romantiliselt kõlada. IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi sõnul on piduliku meeleolu tekitamine aga väga lihtne ja seda kõigest väikeste detailidega.

Kaunis serveering teeb pool tööst ära 
Isegi tavalised suupisted või eined näevad kaunilt serveerituna pidulikud välja. „Serveeri juustu ja moosi kaunil puidust lõikelaual. Kaunista lauda linaste või puuvillaste salvrätikutega. Kann vett näeb pidulikum välja, kui sa paned sinna värvilisi marju ja mõne piparmündilehe. Samuti võivad soola- ja pipraveskid stiilsed välja näha ja meeleolu loomisele kaasa aidata,“ ütles Tammekivi.

Ta lisas, et pidulikkuse loomiseks saab kasutada juba olemasolevaid asju. Kõik, mida võib argipäeva rutiini trotsimiseks vaja minna, on riidest salvrätikusse mähitud söögiriistad, mida on kaunistatud looduslike elementide või kaardiga, millel on kaunid sõnad armastatule.

„Laua pidulikuks katmiseks ei pea tingimata uusi sööginõusid ostma. Piisab vaid mõne uue elemendi loomingulisest sobitamisest juba olemasolevate nõude või laudlinaga: näiteks võivad uuteks aktsentideks olla klaasid või mitu värvilist taldrikut. Need, kes eelistavad minimalismi ja ei soovi värvidega improviseerida, võivad proovida tekstuuridega mängimist. Soeta mitu uut ebatavalisema tekstuuriga lauanõud ja kombineeri neid olemasolevate sama või veidi teist värvi nõudega. Sellised väikesed muudatused aitavad säästa raha ja samal ajal saad nautida teistsuguse välimusega lauda,” lausus sisekujundaja.

Tammekivi soovitab toidu serveerimisel eri värvi nõudega mängida. Kuid otsustades serveerida toitu valgetel klassikalistel taldrikutel ei tee sa iial valet valikut. Valge taust rõhutab toidu enda värve. Lisaks muudavad valged taldrikud teiste elementide kombineerimise lihtsaks. Need, kes soovivad julgemat üldpilti, peaksid jätma meelde mõned märkimisväärsed kombinatsioonid.

„Musta värvi nõud näevad muljetavaldavad välja, kui neid kasutada millegi rohelise või punase, nagu näiteks pestokastme või gazpacho, serveerimisel. Samal ajal kui kaheksajalg, krevetid või muud mereannid näevad eriti suurepärased välja just sinisel taldrikul,“ lausus Tammekivi.

Teine nipp, kuidas oma vanadele lauanõudele ja söögiriistadele värske välimus anda, on tekstiilide välja vahetamine. „Ainuüksi uued tekstiilid võivad üldmuljet täielikult muuta. Vali näiteks valge laudlina, et koheselt pidulik meeleolu luua. See on ajatu klassika, mis sobib ideaalselt pidulauale. Kaasaegses interjööris on võimalik ilma laudlinata hakkama saada – vaid paarieurosed linikud või lauamatid värskendavad oluliselt kogu laua ilmet. Kui kõik nõud on sama värvi, saad üldmuljet elavdada mustrilise taustaga,” ütles IKEA sisekujundaja.

Kunst taldrikul – igaüks võib olla kunstnik
Sama oluline on toitu nii serveerida, et seda vaadates tekiks söögiisu. Kauni välimusega eine mitte ainult ei suurenda söögiisu, vaid aitab kaasa ka piduliku õhkkonna loomisele. Oled ilmselt märganud, et restoranis serveeritud road näevad erilised välja ja sa sööd neid ettevaatlikumalt ning aeglasemalt. Tuleb välja, et igaüks võib taldrikule kunstiteose luua. 

„Toitu on soovitatav asetada taldriku keskele. Ära kuhja taldrikut koostisosadega üle – servadesse peaks jääma ruumi. Võid ka vabalt kihtidega improviseerida, pannes koostisosasid üksteise peale. Parim viis kastme serveerimiseks, eriti siis kui see on vedelamat sorti, on panna see eraldi nõusse, et see toitu ei kataks ega selle üldist ilmet ei rikuks,” soovitas  Tammekivi.

Ta juhib tähelepanu, et sellega ei tohiks siiski üle pingutada, püüdes koostisosi sümmeetriliselt taldrikule paigutada. Toidu taldrikule asetamine on nagu kunstniku visand, nii et võid vabalt improviseerida: katseta kontrastsete värvikombinatsioonidega, proovi kasutada erinevaid tekstuure ja ära unusta oma rooga kaunistada – võid kasutada erinevaid maitsetaimi, idusid, marju või seemneid.

Loo romantiline õhkkond
Selleks, et olla valmis kutsuma oma kallimat kodurestorani, mis avab oma uksed vaid selleks eriliseks puhuks, on väga oluline luua hubane õhkkond. Valgustusel on siin võtmeroll.

„Restorani sisenedes tervitab meid tihti hämar ja romantiline valgus. Nii et unusta tavalised laelambid ja mõtle parem erineva värvi ning kujuga küünaldele, LED-küünaldele, valguskettidele või hämarat valgust andvatele laualampidele, sest need kõik aitavad kodus hubast meeleolu luua. Neid saab paigutada toa erinevatesse nurkadesse,” lausus  Tammekivi. Ta lisas, et isegi kui see toimub sinu enda kodus, ei tohiks kohtingule minnes unustada end korralikult riidesse panna – just nagu päris restorani minnes.

Laadi alla

2021 02 04

Kodus töötamine ja õppimine – kuidas tagada privaatsus?

Enamik meist on hiljuti näinud kulutulena levivaid videoid inimestest, kelle veebikoosolekuid on ootamatult katkestanud nende lapsed või teised leibkonnaliikmed. Kuigi kõrvalt vaadates võivad sellised olukorrad naeratuse näole tuua, on see praegusel ajal karmiks reaalsuseks paljudele, kellel pole tuba, kus oleks võimalik suletud ukse taga omaette olla. Sisekujundaja jagab paari taskukohast nippi, kuidas tagada privaatsus siis, kui sa töötad kodust, aga sa pole üksi.

IKEA uuring „Kodune elu”* näitas, et 36% Eesti kodanikest töötas koroonapiirangute ajal kodust rohkem kui varem. Kuid mitte kõigil, kes kodus töötavad või õpivad, ei ole selleks mugavat kohta – iga kolmas eestlane soovib seda parandada. Üks aspekt, millest sisekujundajad alustada soovitavad, on privaatsus.

„Kodus töötades ja veebikoosolekuid tehes näitame tavaliselt oma privaatset keskkonda ning ümbrust palju rohkem kui enamik meist tegelikult soovivad. Lapsed, kodused helid ja isiklikud esemed võivad taustal häirida ning vahel isegi piinlikke hetki tekitada. Videokõnedele saab aga mõne lihtsa sammuga professionaalse tausta luua,“ sõnas IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi.

Vaata, mis taustale jääb
Esimene samm on tausta kontrollimine – vaata, mis kaamerasse jääb ja kas see on tõesti see, mida sa tahad inimestele näidata. Lahti jäetud kapid ja teistesse tubadesse viivad uksed võivad paljastada rohkem kui soovid või sind ja su kolleege isegi häirida. Professionaalsema ilme ja privaatsuse tagamiseks kaalu ühtlast tausta, nagu kardinad, riiul jms.

„Mõnikord ei vaja me rohkem ruumi, vaid peame pigem olemasolevat ruumi paremini ära kasutama. Ruumijagaja on lihtne ja taskukohane viis luua kodukontor sinna, kus seda enne polnud, või muuta isegi ühetoaline korter selliseks, kus on nii magamistuba kui ka privaatne kodukontor. See lahendus võib olla ka ühtlaseks taustaks videokõnedele, kui sinu taga on teised inimesed, kes töötavad ja tegutsevad, või isiklikud asjad, mida ei taha kõigile näidata,” soovitas sisekujundaja.

Ta lisas, et sama tõhusad on ka kardinad. Kinnita lakke kardinapuu, et tööruumis minimaalse vaevaga privaatsust luua. Sel moel saad oma videokõne tausta eest ära lükata, kui kõne läbi saab ja oma eluruumi endiseks muuta soovid. Tavalise valge kardina kasutamine loob sekunditega minimaalse ja professionaalse tausta just siis, kui seda vajad.

Juhul, kui ruumi jagub, võib olla pikaajaliseks ruumijaotuse lahenduseks ka lihtne riiul. Erinevate suurustega riiulid toimivad suurepäraselt ruumijagajatena, sest need näevad igast nurgast head välja ning kui neile kastid ja korvid asetada, ei paista need ka läbi. Rääkimata sellest, et seal saab tööasju hoida.

Kuhu luua töönurk?
Privaatse töönurga saab kodus luua ka ununenud või kasutamata aladesse. See nõuanne võib olla kasulik ka neile, kellel ei tundu töötamiseks üldse ruumi olevat. IKEA sisekujundaja sõnul saab mugav ja privaatne koht töötamiseks või õppimiseks tekkida tühja sahvrisse või kasutamata nišši mööbliesemete vahel.

„Väikse tööruumi jaoks vali kitsas laud ja reguleeritava kõrgusega tool või istumis- ja seisutugi, mille saab laua alla panna, kui seda parasjagu ei kasutata – need mahuvad ära isegi sahvrisse. Istumis- ja seisutugi ei hoia mitte ainult ruumi kokku, vaid parandab ka kehahoiakut. Kui tavasuuruses laua jaoks ruumi napib, võib lahenduseks olla seinale paigaldatav sahtlitega riiul või klapplaud. Sellistel „laudadel“ pole jalgu, seega hoiavad need põrandaruumi kokku,“ lausus Tammekivi.

Isiklik tööjaam peaaegu kõikjal
Neil, kellel pole kodus püsivat tööruumi või kes liiguvad majas ringi, et otsida privaatsust veebikoosolekuteks, võib olla tüütu mitu korda päevas kohta vahetada ja kõiki tööasju edasi-tagasi vedada. Tammekivi sõnul on sellistel juhtudel asendamatuks lahenduseks ratastega abilauad.

„Kui töötad söögilaua ääres, võimaldab ratastega abilaud töölaua vajadusel kohe söögilauaks tagasi muuta või vaikust soovides sülearvuti, dokumendid ja laadijad teise kohta liigutada. Erinevate kastide ja korrastustarvikutega abilaud inspireerib sind produktiivne olema ja loob tunde, et sul on oma isiklik liikuv tööjaam,“ sõnas sisekujundaja.

Neile, kes töö ajal ringi liiguvad, on üheks lahenduseks ka sülearvutilaud – õhtuti kohvilaud ja päevasel ajal kohandatav töölaud, kasvõi diivanil või voodis töötades. Oma sülearvutit on võimalik aga toetada ka spetsiaalsele sülearvuti alusele, kui sa end kodus väga mugavalt sisse sead.

„Peaaegu kõigil võib kodus olla ka ajutine koht, kus seistes tööd teha. Need, kes tunnevad, et nad on terve päev tooli külge liimitud või istumisest väsinud, saavad luua seisva tööposti, kasutades selleks taskukohast voodikandikut. Pane see kirjutuslauale, köögi tööpinnale või aknalauale ja nii lihtne ongi – saad seistes töötada või veebis esitluse püstijalu ära teha,“ lausus Tammekivi.

Laadi alla

2021 01 18

Uuring: kuidas erakordne 2020. aasta inimesed koduga lähedasemaks muutis

2020. aastal muutus elu viisidel, mida me ei osanud ettegi kujutada. Kuna piirangud takistasid meie ligipääsu välismaailmale, seisime korraga silmitsi väljakutsega toetuda oma kodule. Paljud tegevused, mida me varem mujal tegime, kolisid järsku koju. Kuid uuringud näitavad, et mitmed tegevused jäävad sinna ka pärast pandeemiat. Eksperdid selgitavad, kuidas see muudab meie kodude tulevikku.

Paljude jaoks sai kodust varjupaik
Inimesed üle kogu maailma veetsid 2020. aastal kodus ilmselt rohkem aega kui kunagi varem. Paljud tegevused, mida me varem mujal harrastasime, kolisid äkitselt kodudesse. Osal meist oli ees veelgi keerulisem väljakutse, sest nüüd tuli kogu pere erinevad tegevused ühte kohta ära mahutada. Töötamine, söögitegemine, hobidega tegelemine ja lõõgastumine – kuigi mõnele oli see keeruline, muutus kodu siiski paljude jaoks varjupaigaks. IKEA iga-aastase uuringu „Kodune elu” põhjal nõustus selle väitega 74% Eesti inimestest.

Psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa usub, et inimeste kodud said viimase aasta jooksul tõeliselt proovile pandud. „Kui elame tavapärases töörütmis, mil jõuame koju hilisõhtuks või halvimal juhul ainult magama, siis ei märkagi oma elukeskkonna tugevaid või nõrku külgi. Kui aga veedame kodus rohkem aega koos pereliikmetega, on tõehetk käes,” ütles Saar-Veelmaa.

Pandeemia ajal on kodud inimestele kindlasti armsamaks muutunud. „Nii nagu on tabavalt öeldud raamatus „Väike prints”, kui me millegi eest hoolitseme, siis ka meie armastus selle vastu kasvab. Nii juhtus ka koduga - pisiremondid, sättimised, taimede kasvatamine, mööbli liigutamine mugavuse huvides ja funktsionaalsuse leidmine muutsid kodu kahtlemata kodusemaks,” selgitas Saar-Veelmaa. Samuti vastas kodu inimeste vajadustele paremini, sest see oli ainus koht, kuhu piirangud ei laienenud.

Ta lisas, et teadlaste sõnul on hubane keskkond otseselt meie õnnetundega seotud. „Hubasuseks pole tingimata tarvis suuri eluruume, piisab ka mugavast diivanist, potitaimedest ja küünaldest. Kui meie kodud on vastavalt meie maitsele ja isikupärale hästi kujundatud, loovad need õnnetunde,” ütles psühholoog.

Uued prioriteedid kodus
Koroonapandeemia ajal nautisid inimesed oma kodusid uutel viisidel, kuid uuring näitas, et mõned tegevused jätkuvad kodus ka pärast pandeemiat. „Nii palju koduseinte vahel olles veetsid paljud meist rohkem aega perega. Peaaegu iga kolmas eestlane ütles, et ta nautis seda ning teeb ka pandeemia möödudes kodus rohkem asju. Samuti tundub, et me avastasime enda jaoks uuesti koduse söögitegemise ja töötamise – vastavalt 26% ja 22% inimestest plaanivad nendega ka tulevikus jätkata,” ütles IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi.

Tiina Saar-Veelmaa sõnul sundis pandeemia paljusid meist värskendama oma väärtuste süsteemi ning avastama eluga seotud valdkondi ja tegevusi, mida enne võib-olla alahinnati. „Kuigi töö, eneseteostus ja elatise teenimine on olulised, ei kompenseeri see iial lähedasi suhteid ja pere või partneriga veedetud aeg. Kui inimesed olid sunnitud oma lähimate inimestega rohkem aega veetma, aitas see vähemalt osal neist oma perekondlikke sidemeid tugevdada. Peale selle, kui asjad raskeks muutuvad, kasvab üha rohkem tänutunne nende asjade eest, mida enne iseenesestmõistetavaks peeti,“ märkis psühholoog.

Meie kodude tulevik
Paljud vajavad rohkem ruumi nende uute tegevuste jaoks, mis nüüd kodudesse kolivad. Koroonapiirangute tulemusena on 39% eestlastest teinud oma kodudes muudatusi, mis vastavad paremini nende vajadustele. Veelgi enam, 36% vastanutest olid seisukohal, et nad kaaluksid töökeskkonnast kaugemale kolimist, kui see parandaks kodust keskkonda, mis tähendab seda, et neil oleks kodus rohkem ruumi, juurdepääs õuealale jne. See, et asukoht nimekirjas allapoole langeb, näitab seda, kuidas prioriteedid muutuvad, nagu ka „hea kodu“ tähendus.

„Tundub, et rohkest kodus veedetud ajast on esile kerkinud uued prioriteedid. Loodusel lähemal olemise soov on pakilisem ja kolmandik eestlastest unistab nüüd privaatsest aiast või õuealast. Lisaks seavad eestlased 2020. aasta koduse elu kogemuse põhjal prioriteediks ruumi, kus oma hobidega tegeleda, ja mugava tööala – vastavalt 39% ja 34% vastajatest soovivad neid ruume nüüd oma kodudes luua või täiustada. Seetõttu peavad meie kodud praegu ja ka tulevikus sobima rohkemateks tegevusteks ning olema kiiresti kohandatavad muutusteks,” ütles IKEA sisekujundaja.

Tema sõnul peab töötamiseks, trenni tegemiseks ja lõõgastumiseks oma koht olema. Köögis on meil aga vaja rohkem ruumi, kus toiduaineid hoida, nüüd, kui me rohkem süüa teeme ja harvem poodides käime.

„Inimesed teevad oma eluruumides juba hoogsalt vajalikke suuri või väikseid, praktilisi või heaolule orienteeritud muudatusi, et kõik vajadused paremini rahuldatud saaksid. See on alles algus, sest tulevikus võime ka kodude loomisel oodata suurt põhjalikkust ja investeerimist. Kuid tulevikukodu ei seisne ainult funktsionaalsuses, vaid on mõeldud ka meie vaimse ja füüsilise heaolu oluliseks virgutajaks,” sõnas psühholoog. Ta usub, et kodu ei ole pelgalt üks ruum, vaid ka vaimne, emotsionaalne ja füüsiline keskkond, millega tuleb kodu kujundamisel arvestada.”

Laadi alla

2020 12 10

Eksperdi nipid: kuidas tähistada jõule loodussõbralikumalt

Eesti ühed kõige populaarsemad jõulutraditsioonid on üksteisele kingituste tegemine (seda teeb 68% elanikest), jõulukuuse kaunistamine (47%) ja erilise pühadeeine nautimine (39%). IKEA sisekujundaja jagab nippe, kuidas hoida neid traditsioone elus loodussõbralikult.

Lähene jõulupuule loominguliselt
Neile, kes jätkusuutlikkuse, ruumipuuduse või muudel põhjustel ei taha või ei saa traditsioonilist jõulukuuske tuppa tuua, soovitab sisekujundaja paari omapärast lahendust. „Jõulupuu võib olla kodus täiesti teistsugusel kujul ja siiski pühademeeleolu luua. Sa võid kogu pere kampa võtta ja teha jõulupuu asjadest, mis sul juba kodus olemas on – raamatutest, dekoratsioonidest või LED-rippvanikust, mille saab kuusekujuliselt seina külge kinnitada. Need lahendused on loodussõbralikud ning loomade või väikeste lastega kodudes ka ohutumad,“ ütles IKEA sisekujundusosakonna juht Darius Rimkus. Niiviisi ei pea pärast jõule kuuseoksi koristama. Olemas on ka ilusad ja korduskasutatavad alternatiivsed jõulupuud, näiteks riidest jõulupuu, mida saab ükskõik mis viisil kaunistada. IKEA püüab igal aastal luua veelgi jätkusuutlikumaid lahendusi jõulupuudele. Näiteks sel aastal toodetakse osa IKEA kunstkuusepuudest suhkruroo plastikust ehk taastuvast materjalist, mis on tavalise plastiga võrreldes loodussõbralikum.

Rimkus lisas, et kui metsast toodud oksad ära kaunistada, võivad ka neist stiilsed jõulupuud saada. Teine võimalus on anda jõulupuu roll mõnele rohelisele toataimele. Näiteks palmipuu kaunistamine viib mõtetes ühtlasi ka troopilistesse maadesse, kus inimesed just nii jõule vastu võtavad.

Kingitusse pakitud kingitus
Enamik meist tahab pühade ajal oma lähedasi vähemalt ühe väikese kingiga rõõmustada. IKEA sisekujundaja sõnul saab seda teha jätkusuutlikul viisil, kui praktiliselt mõelda. Näiteks üks loov, praktiline ja loodushoidlik lahendus on pakkida kingitused kingituse sisse.

„Kingituste pakkimiseks on hea kasutada tekstiilist tooteid, nagu rätik, laudlina, padjapüür, sall või puuvillast kott. Kui kingitus näiteks linasest kotti pakkida, on võimalik selles hiljem taimseid teid hoida. Sarnaselt saab kasutada purke ja karpe. Täida need kommide, vürtside või kodus küpsetatud küpsistega – kingitus on valmis ja pakendist on köögis kasu,“ lausus Darius Rimkus. Kaunistada võib neid selliste looduslike elementidega nagu männikäbid, väikesed oksad, kaneelikoored ja kuivatatud sidruni- või apelsiniviilud. IKEA uuringute põhjal soovib 40% eestlastest kingitusi, mis on käsitsi valmistatud. Lastele soovitab ta valida kingid, mis tekitavad uudishimu ja aitavad maailma avastada.

Pane ülejäägid karpidesse
Paljude maitsvate roogadega kaetud pidulaud on üks viis, kuidas oma lähedaste vastu hoolt üles näidata. Aga selleks, et vältida toidu raisku minemist, tuleb esmalt toodete kogus hoolikalt läbi mõelda. Eriti sel aastal, kui enamik meist tähistab jõule väiksemas ringis kui tavaliselt. Rimkus tuletab meelde, et toitude ülejääke ei tohiks liiga kaua toatemperatuuril hoida, sest nii lähevad need halvaks. Seega tuleks need kohe pärast einestamist eraldi toidukarpidega külmkappi panna.

„Kaanega karpide abil saab toitu kauem värskena hoida. Samal ajal aitavad läbipaistvad klaasanumad jääke mitte külmikusse unustada, sest neid on selgelt näha. Sellised jõulutoidu jääkidega karbid võib kohe järgmisel päeval loodusesse pikale jalutuskäigule kaasa võtta, et seal midagi hamba alla pista,“ soovitas IKEA sisekujundaja.

Laadi alla

2020 12 07

Pärast 70 edukat aastat pöörab IKEA uue lehekülje

IKEA kataloogil on fenomenaalne 70-aastane pärand. Aastate jooksul on sellest saanud tuntud ja armastatud väljaanne, mille lehekülgedel on inspireerivad kodusisustuslahendused ja -tooted. Aga ajad muutuvad. IKEA on muutunud digitaalsemaks ja kättesaadavamaks ning avastanud uusi viise, kuidas leida tee üha rohkemate inimesteni. Klientide käitumine ja meedia tarbimine on samuti muutunud, mistõttu on Inter IKEA Systems BV, ülemaailmne IKEA frantsiisiandja, võtnud vastu otsuse lõpetada IKEA kataloogi väljaandmine ning keerata viimane lehekülg.

„IKEA kataloog on nii klientidele kui töötajatele väljaanne, mis tekitab palju emotsioone. See on 70 aastat järjest olnud üks meie ainulaadsemaid ja populaarsemaid tooteid, mis on inspireerinud miljardeid inimesi üle kogu maailma. See, et me kataloogi kaaned lõplikult sulgeme ja uue lehekülje pöörame, on tegelikult loomulik protsess, kuna meedia tarbimine ja klientide käitumine on muutunud. Selleks, et me jõuaksime paljude inimesteni ja paljud inimesed jõuaksid meieni ning me saaksime nende jaoks olemas olla, jätkame sisustuslahendustega inspireerimist uutel viisidel,“ ütles Inter IKEA Systems BV-i tegevdirektor Konrad Grüss.

Elu kodus ei ole olnud kunagi tähtsam kui praegu. Viimastel aastatel on IKEA katsetanud uusi formaate ja viise, kuidas kodusisustuslahendusi inimestega jagada ja neid inspireerida. IKEA on kogunud hulgaliselt teadmisi nii klientidelt kui ka IKEA jaemüüjatelt, mis viivad uute viisideni, kuidas inimesteni jõuda ja nendega ainulaadseid koduse elu teadmisi jagada.

„Nüüd astume järgmisi samme, et võimalikult palju inimesi saaksid osa ainulaadsetest IKEA kodusisustustoodetest ja –lahendustest ning me tahame seda teha parimal võimalikul moel. Aga me ei alusta nullist. Viimastel aastatel oleme muutnud viise, kuidas oma klientideni jõuda ja nendega kontakti luua. Jätkame seda, et leida uusi uusi võimalusi, kanaleid ja formaate, et inspireerida ja jõuda veel rohkemate inimesteni üle kogu maailma,“ ütles Grüss.

Otsus IKEA kataloogiga hüvasti jätta käib käsikäes IKEA digiteerimisega ja kättesaadavamaks muutmisega. See üleminek ja muutus on juba alanud.
Eelmisel aastal kasvas interneti jaemüük kogu maailmas 45%, veebilehte IKEA.com külastas enam kui neli miljardit inimest. Samal ajal on IKEA täiustanud digitaalteenuseid ja välja töötanud uusi rakendusi, et pakkuda paremat kogemust - ükskõik kus kliendid IKEA ettevõttega ka kokku ei puutuks.

Me austame ja tähistame IKEA kataloogi imelist ajalugu. Austusavaldusena anname 2021. aasta sügisel välja raamatu, milles on hulgaliselt inspiratsiooni ja teadmisi, et oma kodu kõige paremal moel sisustada. Niisiis IKEA kataloog, nagu me seda praegu teame, jääb minevikku.

5 fakti IKEA kataloogi kohta:
• 1951. aastal koostas IKEA asutaja Ingvar Kamprad isiklikult esimese IKEA kataloogi, mille kaanel oli pruuni polstriga MK tiibtugitool. 68-leheküljelist kataloogi trükiti 285 000 eksemplari ja seda jagati Lõuna-Rootsis. Kataloog oli rootsikeelne.
• 1998. aastal andis IKEA välja oma esimese veebikataloogi „IKEA kontoris“. See oli eriväljaanne, milles esitleti ainult ettevõtetele ja kontoritesse mõeldud mööblit. Tegelikult sooviti sel aastal näidata kogu kataloogi veebis, kuid IT-süsteemide keerukuse tõttu lükati täismahus kataloogi väljaandmine edasi.
• 2000. aastal anti välja nii digitaalne kui paberil IKEA kataloog.
• 2001. aastal sündis IKEA e-kaubandus. Esimest korda ajaloos hakkas IKEA pakkuma kaupu elektroonilises keskkonnas nii Rootsis kui Taanis.
• 2016. aasta oli IKEA kataloogi parim aasta. Sellel aastal jagati IKEA kataloogi 200 miljonit eksemplari, sellel oli 69 erinevat versiooni ja see oli saadaval enam kui 50 turul 32 keeles.

IKEA ja meie frantsiisisüsteem
IKEA pakub hästi disainitud, funktsionaalseid, taskukohaseid ja kvaliteetseid kodusisustustooteid, mis on valmistatud inimesi ja keskkonda silmas pidades. Praegu omab ja juhib IKEA müügikanaleid 12 erinevat kontserni Inter IKEA Systems BV-ga sõlmitud frantsiisilepingute alusel. IKEA kaubamärgi all töötavaid erineva omanikuga ettevõtteid on mitu, kes jagavad sama visiooni: soovi luua paremat igapäevaelu paljudele inimestele. IKEA asutati Rootsis 1943. aastal.

Inter IKEA Grupp
Inter IKEA Gruppi kuuluvad Inter IKEA Systems BV, IKEA of Sweden AB, IKEA Supply AG, IKEA Industry AB ja muud seotud ettevõtted. Inter IKEA Holding BV on Inter IKEA Grupi valdusettevõtja.

IKEA jaekaubandus põhineb frantsiisisüsteemil koos frantsiisivõtjatega, kellel on õigus turustada ja kes on volitatud müüma IKEA tootevalikut kindlaksmääratud geograafilistel territooriumitel. Inter IKEA Systems BV on IKEA kontseptsiooni omanik ja ülemaailmne IKEA frantsiisiandja, kes määrab ka erinevad IKEA ettevõtted, mis tootevalikut arendavad, tooteid tarnivad ja kommunikatsioonilahendusi pakuvad.

Laadi alla

2020 12 03

Jõululaua kaunistamine väikses ringis tähistamiseks

Jõuluootuse aeg on kätte jõudnud. Sel aastal on eriti tähtis juba varakult mõelda, kuidas pidustuste keskpunkt – jõululaud – välja nägema hakkab. IKEA sisekujundaja kutsub üles katma kauni laua ning korraldama pidustused endale ja oma lähedastele, unustamata teha ruumi neile, kes ei saa meiega tavapärasel moel liituda.

IKEA sisekujundusjuht Darius Rimkus soovitab juba maja tasapisi jõulurüüsse ehtida, lisades valgusteid, tekstiile ja kaunistusi. Tema sõnul võiksid kaunistused ja jõululaud kõik ühes stiilis olla. Ta jagab põhimõtteid, kuidas katta laud nii, et see tekitaks kodus jõulumeeleolu ja teeks tuju heaks isegi siis, kui oled koos vaid väga väheste pereliikmetega.

Ühtne stiil terves kodus
„Uute aksessuaaride ja teiste sisustuselementide valimisel tuleb arvestada sellega, kuidas need sobivad kokku seina ja põranda värvi, kardinate, mööbli ja kõige muuga. Sama põhimõtet tuleb järgida ka lauakujunduse valimisel, et see oleks kooskõlas kogu ülejäänud koduga,” ütles Rimkus.

Tema sõnul loob kodus harmoonilise pühademeeleolu see, kui dekoratsioonid üksteist täiustavad. Selleks tuleb valida sarnased või sama värvi valgusketid ja aksessuaarid laua katmiseks, jõulupuu ehtimiseks ning kogu maja kaunistamiseks. Erilise sündmuse puhul tasub aga kasutada pidulikes värvides dekoratsioone, mida argipäevaselt harvem välja pannakse, luues seeläbi erilise jõulutunde.

Kombineeri julgelt
Sooja ja suursuguse ilme saavutamiseks ei pea sa palju raha kulutama ja tervet uut jõulukomplekti ostma. Lisa lihtsalt mõned uued elemendid, nagu kokkusobivad taldrikud, salvrätid ja küünlad. Kombineerides neid nõude, laudlinade ja kaunistustega, mis sul juba kodus olemas on, lood tõelise pühademeeleolu.

„Ära karda kombineerida traditsioonilisi ja kaasaegseid esemeid, näiteks vanaaegseid klaase modernses stiilis söögiriistade ja taldrikutega, või täiendada klassikalisi küünlajalgu tänapäevaste LED-tuledega, mis kaunilt klaaskupli all säravad. Selleks, et see kaootilist muljet ei jätaks, on omad nipid. Vali midagi, mis neid ühendab, nt ühevärviline laudlina või linik, et kogu ilme kokku siduda, ning aseta sellele laua täispikkuses kunstvanikud koos LED-tuledega. Erinevas stiilis esemete puhul on ka parem, kui need on sama värvi,” soovitas sisekujundaja.

Vähesest piisab
Pühadelaua katmisel on üks tüüpviga see, et kõike – dekoratsioone, taldrikuid ja toitu – on liiga palju. Seega tuleb vaadata, et lauast sassis mulje ei jääks. Mitmekäigulise einega on lihtsam, sest siis ei pea kõiki roogasid korraga lauale tooma. Muudel juhtudel võib toidu, salvrätid, magustoidud või taldrikud panna ratastega abilauale, et söögilaua korrastatud ilme säiliks. Meeles tuleks pidada ka seda, et allesjäänud toidu värskena püsimiseks tuleks see kohe pärast einet külmkappi panna.

Oma jõululauda õdusate LED-tuledega kaunistades tasub valida laetavate akupatareidega lahendus, sest siis ei riku juhtmed vaadet.

Loodus on alati moes
Looduslikud elemendid, mida oled oma jalutuskäikude ajal leidnud ja üles noppinud, võivad suurepäraselt sobida nii kodu kui ka jõululaua kaunistamiseks. „Käbid, okaspuude oksad ning mustika- ja pohlataimed toovad looduse sinu koju. Oksad ja taimed saab panna vaasidesse või siis hoopis paelaga väikestesse kimpudesse siduda, et taldrikuid või riidest salvrätikuid kaunistada,” ütles Rimkus.

Ära unusta toole
Sisekujundaja soovitab toole mitte unustada, sest neist võib saada väga hea aktsent. Eriti siis, kui jõululaud on nii väike, et pärast kaunistamist toit vaevu ära mahub. Sel juhul võib tavalised toolid paela ja ehetega kaunistatud pärgadega tõelisteks jõulutroonideks muuta ning niiviisi pühadetunnet tekitada.

Koos ka lahus olles
2020 on iseäralik aasta, kuna paljud pered ei saa tavapäraselt kokku tulla. See paneb nuputama välja lahendusi küsimusele, kuidas tähistada jõule koos lähedastega isegi siis, kui nad on kaugel. Näiteks võib õhtusöögilaua panna sellise koha kõrvale, kuhu saab asetada arvuti või telefoni, mis jääb kõigi lauas istujate vaatevälja. Nii saavad pereliikmed, kes teistes kodudes on, pidustustest osa võtta ja üksteisele häid pühi soovida. See loob koosolemise tunde, mis on jõuludel eriti oluline.

Laadi alla

2020 11 12

IKEA jõulutrendid kodudes: tume salapära ja kontrastsed valged pitsid

Sellel pidulikul hooajal mängib kodu enamuse jaoks keskset rolli. See pole ainult koht tähistamiseks, vaid ka söögitegemiseks, lähedastega ajaveetmiseks, puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Rohkem kodus olemine paneb meid tahtma seda enam kaunistada ja õdusamaks muuta, vastukaaluks õues valitsevale pimedale ja külmale. IKEA sisekujundaja jagab, millised on sel aastal interjööritrendid.

Hollandi kunstnikest inspireeritud pühad
„Nendel jõuludel on kodu interjöör inspireeritud Hollandi meistrite kunstist. See on hooaeg, mis on tulvil vaimustavaid liialdusi, kuid Skandinaavia küünid ja maamajad on täpselt sama inspireerivad kui elegantsed härrastemajad. Neutraalsed ja heledad värvid domineerivad sisustust, milles on kasutatud roostekarva punaseid, oranže aktsente ja palju lilli. Traditsioonilistele „maskuliinsetele“ mustritele pakuvad kontrasti pitsist tekstiilid. Üldine tunne on hubane, kutsuv, mugav, lahke ja kodune,“ ütles IKEA sisekujundusjuht Darius Rimkus.

Selleks, et kodus sellist tunnet tekitada, on võtmesõnadeks „soe“, „nostalgiline“, „rikkalik“ ja „dramaatiline“. Sisekujundaja soovitab valida roostepunast, tumerohelist ja sinist värvi tekstiile, vaipu, mööblit ja dekoratsioone.

„Sel hooajal on oluline osa ruudulisel ja lillelisel mustril. Neid saab omavahel segada ja sobitada samasuguses tumedas värvipaletis. Kasuta natuke luitunud materjali, võib-olla isegi autentseid mustrilisi maakohale omaseid tekstiile, ja kombineeri neid mõne tugevama tumeda aktsendiga. Tumedad pehmed materjalid, nagu samet, mis on segatud kontrastsete, aga tuhmides värvides rikkalike mustritega, loovad dramaatilisust ja annavad samas hubase talvise välimuse. Toeta seda tumedate või naturaalsetes värvides tekstiilidega, näiteks kardinate või patjadega,“ lausus sisekujundaja.

Aeg vanad reliikviad välja tuua
Vanad, võib-olla päritud esemed – nagu tekstiilid, lauanõud, kaunistused – võib sel hooajal taas ellu äratada ja siduda terve interjööriga nagu ei kunagi varem. Seega on aeg vanad maakodu kapid ja varandused läbi vaadata.

„Keraamilised vaasid, kausid, küünlajalad ja serveerimisalused võivad sel aastal eriti suured olla. Modernsema ja elegantsema välimuse loomiseks saab neid kindla korra järgi paigutada, järgides kaunistuste sirgeid jooni ja kokkusobivaid värve. Traditsioonilisema välimuse austajad võivad kaunistusi ja lauanõusid kaootilisemalt rühmadesse jaotada, lisades kontrastseid värve, erinevaid kõrgusi, kujundeid ja suurusi,” sõnas Rimkus.

Ometi juhib sisekujundaja tähelepanu sellele, et erinevaid vanu ja uusi esemeid kombineerides on oluline vaadata, et neil oleks sama värviintensiivsus. „Näiteks keraamilist valget ja portselanvalget oleks keeruline kombineerida, seega parem oleks valida eri kujude ja suurustega esemed, aga kõik ühest materjalist ehk näiteks keraamilised taldrikud, tassid, serveerimisnõud ja küünlajalad. Taustatooted ja põhilised dekoratiivsed esemed saavad aidata välimuse ja kõik erinevad asjad stiililiselt kokku siduda. Nii et kasuta tumedat värvi, beeži või helehalli laudlina või linikuid,“ ütles sisekujundaja.

Kuidas me jõulupuud kaunistame?
Selle aasta jõulud on nostalgilised ja meenutavad lapsepõlve talvevaheaegu. Seetõttu leiavadki pitsid oma koha ja toetavad terve hooaja stiili. Näiteks paberist pitslambid sobivad igasse interjööri ja tekitavad ka nostalgilise tunde, meenutades lapsepõlve paberist tähti ja lumehelbeid. Veelgi enam, sisekujundaja sõnul aitavad paljud küünlad ja hämar valgus saavutada dramaatilise ning mugava tunde, mida me käesoleval hooajal igatseme. Hubane valgus aitab sügistalvisel ajal tasakaalustada väljas valitsevat pimedust ja külma.

Jõuluehteid iseloomustavad erinevad ornamendid, kujud ja materjalid. „Jõulupuu kaunistusteks on nii klaaskuulid kui ka pehmed ja tekstiilist ehted, alates lamedast keraamikast ning lõpetades metallist dekoratsioonidega. Ka traditsioonilised ümmargused ehted lummavad sel aastal punase, kuldse, sinise ja rohelise värvikombinatsiooniga,“ ütles sisekujundaja.

Need, kes otsivad jätkusuutlikumaid lahendusi, võivad sel aastal leida bambusest, tekstiilist ja puidust jõulupuid, mida on võimalik mitmeid aastaid kasutada ja iga kord loominguliselt kaunistada. Väikestes ruumides on parimaks lahenduseks originaalsed seinakaunistus-jõulupuud.

„Käsitsi valmistatud kaunistused sobivad ka sel hooajal väga hästi. Ärata endas loomingulisus ja kasuta jõulupuu või -laua kaunistamiseks kaneelikoori, puuoksi, piparkooke ja kuivatatud puuvilju. Sellised käsitöökaunistused tekitavad sooja tunde, just nagu erineva suuruse ja kujuga käsitsi valmistatud keraamika ning roostesed värvid,“ sõnas Rimkus.

Laadi alla

2020 11 26

Kolmandik Eesti elanikest alustab sel aastal jõulukinkide ostmisega varem

Uuring: iga teine Eesti elanik väidab, et ta ei kuluta jõuludele ei rohkem ega vähem kui eelmisel aastal

Levinumad jõulutraditsioonid Eestis on oma kodu kaunistamine ja kingituste tegemine ning uuringud näitavad, et COVID-19 neid traditsioone ei muuda. IKEA küsitlusest selgus, et hetkeolukord julgustab elanikke hoopis varakult kinke varuma ja e-poode eelistama. Inimesed loodavad oma kingipakist leida üllatusi ja praktilisi kingitusi, mis on ühtlasi personaalsed.

Kõige populaarsemad jõulutraditsioonid on kodu kaunistamine ja kingituste tegemine
„Kodu kaunistamine enne jõule on Eestis kõige levinum jõulutraditsioon, mida järgib uuringu kohaselt 71% Eesti peredest. Teisel olulisel kohal on pereliikmetele ja sõpradele kingituste tegemine, mida peab oluliseks 68% vastajatest. Kui võrrelda kõiki traditsioone, siis küsitluse kohaselt mõjutab pandeemia kõige vähem just neid kahte traditsiooni. Kuigi Eesti elanikud väldivad suuri kokkusaamisi, ei mõjuta see kuidagi kodu kaunistamise või kinkide tegemise planeerimist,” ütles Tallinna IKEA tellimis- ja väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs. Tema sõnul ei otsi ega osta inimesed sellel aastal kingitusi ainult tavapoodidest – 33% Eesti elanikke vastas, et nad teevad oma ostud veebipoest. 10% vastajatest plaanib saata oma kingid kulleriga.

Eesti peredes on erinevad kingitegemise traditsioonid. Küsitluse kohaselt jagab 42% vastajatest pereringis üksteisega väikeseid kingitusi. 29% inimestest annavad varem pereliikmetele teada oma kingisoovist ja 28% vastajatest teevad kingitusi ainult lastele.

Inimesed eelistavad üllatusi ja praktilisi kingitusi
Küsitluse tulemused näitavad, et peaaegu pooled eestlased (47%) soovivad jõulukingiks üllatust. Samaväärselt (45%) soovitakse jõuluvanalt saada midagi praktilist, mida saaks kas kodus kasutada või ise nautida – näiteks köögitarvikuid, tekke, voodipesukomplekte või riideid.

„Näeme, et enamik eestlasi on praktilised inimesed, kellele meeldivad kingid, mida saab ka tegelikult kasutada. Praktilisi kingitusi eelistavad nooremad, 18–29-aastased inimesed, samas kui vanemad inimesed armastavad üllatusi. Isegi 40% vastajatest ütles, et nad sooviksid jõuludeks enda tehtud kingitusi. Võime oletada, et sel aastal on eriti rõõmustavad isikupärased jõulukingid ja see, et me saame koos olla,” ütles Mihailovs.

Enamik inimesi plaanib kingituste peale kulutada kuni 100 eurot
IKEA küsitlusest selgus, et natuke rohkem kui pooled Eesti elanikest (58%) plaanivad sel aastal kulutada jõuludele sama palju või isegi rohkem raha. Ülejäänud (42%) plaanivad jõuludele kulutada varasemast vähem. Inimesed hoiavad sellel aastal kõige rohkem kokku pidulike riiete, jalatsite ja reisimise arvelt.

Kõige rohkem kulutatakse pühadeajal raha kingituste peale – rohkem kui kolmandik vastajatest (37%) kavatseb kingituste peale kulutada kuni 100 eurot, üks kolmandik vastajatest kulutab kinkidele 100–200 eurot ja neljandik rohkem kui 200 eurot. Tavaliselt ostavad Eesti elanikud igal aastal mitu kingitust: 58% ütles, et nad ostavad kingitusi vähemalt 3–6 inimesele, 27% vastajatest rohkem kui kuuele inimesele.

Laadi alla

2020 11 05

150 jõulutähte andsid ajaloolisele Tallinna hoonele särava kuue

Ajaloolise Tartu mnt 24 korterelamu aknad on ehitud rohkem kui 150 STRÅLA jõulutähega, et tuua pimedatesse talveõhtutesse valgust ja luua pühademeeleolu. Tegemist on hoonega, mis on osa endisest Dvigatel tehase töötajate elamukvartalist ja mille IKEA kaunistas jõuluprojekti raames, mis viiakse läbi kõigis Balti pealinnades.

„Selleks, et innustada ja julgustada Eesti elanikke oma kodudesse jõuluvalgust tooma, käivitasime eriprojekti – tegime koostööd ühe Tallinna hoone elanikega ja panime kõik nende aknad tähekujuliste jõuluvalgustitega särama. Kodude jõulutuledega kaunistamise traditsioon on Skandinaavia riikides väga populaarne ja me soovime, et Eesti inimesed saaksid samuti aasta kõige pimedamal ajal tähesära nautida,” selgitas IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs. Ta lisas, et projekt viiakse läbi ka Riias ja Vilniuses, kus on üks hoone samamoodi kaunistatud. Kõikides Baltikumi pealinnades jäävad hooned tähesärasse kuni aasta lõpuni.

Õdusad ja soojad jõulud kõigile Projekti peamiseks kaunistuseks on kuulus IKEA toode – STRÅLA tähekujuline lambivari. Need töötavad LED-lampidega, mis tarbivad kuni 85% vähem energiat ja kestavad traditsiooniliste lampidega võrreldes kuni 10 korda kauem. Projekti käigus anti kõik kaunistused korteritele tasuta ja elanikele pakuti välja võimalus need alles hoida, et ka tulevastel aastatel maja valgusega täita.

„Õdusad ja soojad jõulud on IKEA abil paljudele taskukohased. Sel aastal veedame kodus aega rohkem kui kunagi varem ja ka tähistame seal. See koostöö Tallinna elanikega aitab avastada uusi viise, kuidas kodus pühademeeleolu luua,” ütles Mihailovs.

Nüüdseks ehitud korterelamu valiti konkursi käigus, kus kõik Tallinna kortermajade elanikud said oma maja kaunistamiseks kirja panna. „Soovi avaldati paljudest hoonetest Tallinna erinevatest linnaosadest. Valituks osutus Tartu mnt 24 hoone oma arhitektuurilise tähtsuse ja väga hea asukoha pärast Tallinna ühe kõige liiklusrohkema tee ristmikul. Jõulutuled Tallinna südames toovad rõõmu paljudele inimestele, mitte ainult majaelanikele,” selgitas Mihailovs.

Arhitektuurilise tähtsusega hoone
Korterelamu on osa endisest Dvigatel tehase kvartalist, mille projekteeris arhitekt A. Vlassov ja mis ehitati tehase töötajatele 1957. aastal. Kvartal koosneb neljakorruselistest kolme- ja viieosalistest hoonetest, mille aktsendiks on Tartu mnt 24 asuv kuuekorruselise keskosaga nurgahoone. Tegu on sõjajärgse arhitektuuri pärandiga, mis on praegu muinsuskaitse all.

Ehitud hoone elaniku Anastassia sõnul oli IKEA kaunistamisprojekt tore üllatus ja kuna pere jaoks on jõulutunne väga oluline, on ta eriliselt tänulik.

„Jõuluaeg toob meie peresse alati rõõmu ja positiivsust. Me paneme kodu kaunistamisele igal aastal palju rõhku – 3-meetrine jõulupuu, tuled ning kaunistused on miski, milleta me kindlasti jõule ette ei kujuta. Mulle on alati meeldinud, kuidas jõulutuledega kaunistatud aknad loovad kodus hubase tunde ning tekitavad pühademeeleolu ka tänaval liikudes.

Jõulud on üllatuste aeg ning kaunid valgustähed aitavad kindlasti pimedal talveajal tuua soojust ja hubasust mitte ainult meie koju, vaid rõõmustada ka kõiki meie majast möödujaid,” ütles Anastassia.

Laadi alla

2020 10 30

Interjööri uuendamine vanapaari kodus: rohkem valgust ja ruumi vaid mõne lihtsa nipiga

Vanapaar on oma korteris elanud üle 30 aasta. IKEA sisekujundaja uuendas tuba, kus seeniorid suurema osa oma ajast veedavad – elutuba. Ta avalikustas, kuidas mõne lihtsa nipiga igasse tuppa rohkem valgust tuua ning funktsionaalsust ja mugavust parandada.

Paarike on oma korteris elanud rohkem kui 30 aastat. Kuigi see on korralik ja puhas, on interjöör ja mööbel iganenud ja ei valmista juba mõnda aega rõõmu. Särasilmne vanapaar veedab enamik oma ajast elutoas, kus nad on lastelastega, vaatavad televiisorit, loevad raamatuid ja kus vanaproua ka tikib. Samas toas võõrustavad nad ka kogu pere, kes lastega enam pühade ajal laua ümber ära ei mahu. Koduperenaine ütles, et kuigi ta on juba pikalt kaasaaegsemat interjööri igatsenud, ei ole ta endal lubanud sellest unistada. Kuid selgus, et muudatused võivad olla taskukohased paljudele, kui neid hästi planeerida.

Maalist sai inspiratsioon
Pärast elutoa renoveerimist oli tuba tundmatuseni heledam, ruumikam ja modernsem. Ja selle inspiratsiooniks oli üks vanapaari maal.
„Elutoa värvilahendus koosneb peamiselt naturaalsetest värvidest ja nende valikul sai otsustavaks loodusmotiiviga maal. Kirevatel seintel kaovad maalid ja teised dekoratsioonid peaaegu täiesti ära, aga need saab jälle nähtavale tuua, valides heleda, ühevärvilise seinavärvi,“ lausus IKEA sisekujundaja Darius Rimkus.

Kuidas toast suurem mulje jätta?
Kuigi elutuba polnud tilluke, tundus see kitsas. Sisekujundaja ütles, et sellise mulje jätavad massiivne mööbel, tumedad värvid ja erinevate mustrite küllus. Hoolimata väljakutsest elutuba, söögituba ja külalistetuba kõik ühte mahutada, tundub tuba ruumikam kui varem. Sisekujundaja soovitas väikese elamise puhul ainult üksikuid värve kombineerida.

„Esmalt asenda vana mööbel modernsemate ja funktsionaalsemate esemetega, mis nii palju ruumi ei võta. Vanad mööbliesemed võivad leida uue kodu või neid saab taastöödelda. Selleks, et tuba suurem tunduks, on soovitatav valida hele mööbel. Kasuta vaid mõnda värvi ning elavda interjööri värviliste tekstiilidega. Aastaaja või oma eelistuste muutudes saad need alati lihtsalt uute vastu välja vahetada. Uued tekstiilid värskendavad kodu ühe hetkega,“ kirjeldas IKEA sisekujundaja Darius Rimkus.

Kõik asjad ühes kapis
Mitukümmend aastat vanad tüüpilised suured kapid võtavad tavaliselt palju ruumi, kuid ei ole samas kuigi ruumikad. Sellise asemel võib tervesse toaseina disainida heleda, kõrge ja elegantse kapi, kuhu mahutada kõik raamatud, suveniirid, lauanõud ja -linad.

„Suletud, klaasustega ja avatud kappide kombinatsioon ei näe igav välja ja jätab korrastatud mulje. Klaasist uste taga võid hoida asju, mille üle tunned uhkust või mida soovid imetleda, ja teised asjad võid tavaliste taha peita,“ lausus Rimkus.

Kogu pere ühe laua ümber
Tänu sisekujundajatele ja lihtsasti kohandatavale mööblile on vanapaar õnnelik, sest kogu pere saab nüüd lõpuks perekogunemiste ajal suure laua taga istuda.

„Toas, kus paar tavaliselt koos aega veedab, võtab pikendatav söögilaud vähem ruumi ja seda saab hõlpsasti suuremaks teha, kui kogu pere kokku tuleb. Külalised saavad mugavalt koos istuda ja mõni neist võib isegi ööseks jääda, sest päeval televiisori vaatamiseks mõeldud diivan käib lihtsasti voodiks lahti,“ nentis Rimkus.

Laadi alla

2020 09 30

IKEA lõpetab 2021. aastal mittelaetavate leelispatareide müügi 

IKEA otsib pidevalt viise, kuidas inimesed saaksid kodus tervislikumat ja jätkusuutlikumat elu elada, mistõttu eemaldab ettevõte oma ülemaailmsest kodusisustuse tootevalikust 2021. aasta oktoobriks kõik leelispatareid, mida ei saa laadida. Selle otsusega loodab IKEA innustada tarbijaid valima tavapatareide asemel laetavad patareid. Laetavate patareide regulaarne kasutamine aitab tarbijatel säästa nii raha kui ka vähendada kodus tekkivate jäätmete hulka.

Mitmed uuringud näitavad, et võrreldes laetavate nikkel-metallhüdriidpatareidega (NiMH-patareid) on leelispatareide mõju keskkonnale suurem, kui neid kasutatakse tavalistes majapidamisseadmetes, mis tarbivad palju energiat. Sellised seadmed või esemed võivad olla näiteks mänguasjad, taskulambid, kaasaskantavad kõlarid või fotokaamerad.

Üksnes pärast kümmet IKEAs müüdava LADDA tooteseeria NiMH-patarei laadimiskorda on kasvuhoonegaaside heitkogused väiksemad kui leelispatareide kasutamisel sama energiahulga saamiseks. Kui sa laed patareisid umbes 50 korda, on laetavate NiMH-patareide üldine mõju keskkonnale võrdne või isegi väiksem kui leelispatareide kasutamise mõju.

„Tarbijatele, kes kasutavad tihti patareisid, on leelispatareidelt laetavatele patareidele üleminek kindlasti kasulik ning aja jooksul on võimalik märkimisväärselt kokku hoida – seda nii keskkonna kui ka rahakoti puhul. IKEA müüs eelmisel aastal üle kogu maailma umbes 300 miljonit leelispatareid, seega näeme tohutut potentsiaali inspireerida oma külastajaid muutma oma eluviisi ja kasutama laetavaid patareisid,“ ütles IKEA Baltikumi kommunikatsioonijuht Renata Dante.

Arvutused näitavad, et kui kõik IKEA külastajad hakkaksid leelispatareide asemel kasutama laetavaid LADDA patareisid, kasutades neid seadmetes, mis tarbivad pidevalt palju energiat ja laeksid neid üksnes 50 korda, siis tekiks kogu maailmas ühes aastas umbes 5000 tonni vähem jäätmeid.4 Kuna ühte IKEA laetavat LADDA patareid saab laadida kuni 500 korda, on ühtlasi võimalus vähendada tekkivaid lisajäätmeid.

„Me tahame inimesi inspireerida ja anda neile võimaluse elada tervislikumat ja jätkusuutlikumat elu. Kui me eemaldame järk-järgult oma tootevalikust leelispatareid ja keskendume pigem laetavate patareide tootmisele, astume ühe suure sammu jätkusuutlikuma elu suunas, pakkudes klientidele taskukohast ja mugavat lahendust, et toodete ning materjalide eluiga pikendada ja jäätmeid vähendada,“ ütles Dante.

Muudatus jätkusuutlikkuse suunas toimub rahvusvahelisel tasandil. Praegu jäävad IKEA tootevalikusse veel liitiumioon nööppatareid PLATTBOJ, sest mõned seadmed, mida IKEA müüb, töötavad ainult nööppatareidega.

Laadi alla

2020 02 07

IKEA kardinad puhastavad toas õhku 

Lisaks külmal ajal kuiva ja tuulevaikse ilmaga suurenevale õhusaastele õues tuleb tähelepanu pöörata ka kodusele õhusaastele, mida tekitab peamiselt tolm, gaas, kodukemikaalid ja loomakarvad. Selleks, et tubase saastega võidelda, lõi IKEA kardinad, mis aitavad päikesevalguse jõul õhku puhastada.

Õhusaaste on üks peamisi keskkonnaprobleeme, mis tervist mõjutab ja mitmeid haigusi põhjustab. Eriti tugev on selle negatiivne mõju linnakeskkonnas. Maailma Tervise Organisatsiooni sõnul hingab üheksa inimest kümnest saastunud õhku. Õhusaaste põhjustab igal aastal 4,2 miljonit enneaegset surma ja saastunud õhk kodus põhjustab kannatusi 3,8 miljonile inimesele. 

Õhk võib olla saastunud nii väljas kui ka siseruumides
Selleks, et uurida välja, kuidas inimesed enda igapäevaelus õhusaaste probleemiga toime tulevad, viis IKEA 2018. aastal läbi puhta õhu uuringu. Osalejad seitsmest riigist (Poola, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, USA, India ja Kanada) võtsid endaga kõikjale kaasa kaasaskantava õhusaaste anduri. Uurijad selgitasid välja, et uuringus osalenud ei puutunud saastatud õhuga kokku vaid õues liikudes, vaid ka siseruumides, mida pidevalt külastati.

"Avastasime, et enamik inimesi alahindab õhusaaste riske, kuna nad lihtsalt ei ole teadlikud sellest, millise kvaliteediga õhk nende ümber on. Ühtlasi õnnestus ümber lükata müüt, et õhk saab saastatud olla vaid väljas. Tegelikkuses on suurem osa kõige mürgisemaid gaase silmale nähtamatud ning mõnes maailma paigas on õhusaaste siseruumides võrreldes väljas leiduvaga viis korda kõrgem,” seletas IKEA väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs.

Ta lisas, et kodust võib leida terve saasteainete kokteili, millesse on segatud nii tolmu, loomakarvu kui ka lenduvaid gaase ja kemikaale erinevatest puhastusvahenditest ja spreidest. 

IKEA on disaininud õhku puhastava tekstiili 
Tõestamaks, et sisustustooted saavad aidata kaasa puhtama õhu loomisele, on IKEA koos Aasia ja Euroopa ülikoolide teadlaste ja inseneridega välja töötanud õhku puhastavad GUNRID kardinad. Kardinate pind on kaetud mineraalidega töödeldud kattega, mis püüab kinni koduses õhus peituvad saasteained ja lõhustavad need süsihappegaasiks ja väikesteks veemolekulideks. 

”See innovatiivne ja dekoratiivne lahendus aitab inimestel hingata puhtamat õhku ja julgustab ka üleüldiselt rohkem õhukvaliteedile tähelepanu pöörama. Kanga polüester on valmistatud 50-st ümbertöödeldud PET-pudelist. Kardinaid võib pesta vastavalt juhistele ilma, et need kaotaks enda õhku puhastavad omadused,” lausus Mihailovs.

Kuidas parandada koduse õhu kvaliteeti:
1.    Hoia kodu puhas. Sinu kodu võiks alati olla puhas ja tolmuvaba. Kui kodus toimetad, proovi vältida tugevaid kemikaale, mis saastavad õhku.
2.    Too rohelus tuppa. Hakka kasvatama toataimi. On liike, mis on võimelised imama lendlevaid orgaanilisi osakesi, benseeni ja atsetaaldehüüdi. Kui omad ka aeda, istuta sinna kindlasti puid.
3.    Kasuta köögis õhupuhastit. Vali kvaliteetne õhupuhasti ja proovi pann endast kokkamise ajal võimalikult kaugel hoida. Röster peaks samuti võimalusel paiknema õhupuhasti all. 
4.    Kaitse küünlaid tuuletõmbuse eest. Kui põletad küünlaid ventilaatori või lahtise akna läheduses, hakkavad need suitsema ja vabastavad õhku ohtlikke aineid. Kodu soovitatakse pärast seda, kui oled seal küünlaid või viirukeid põletanud, õhutada. 
5.    Õhuta tube. Jäta öösel aknad lahti, siis on väljast tulev õhusaaste kõige madalam. Külmal ajal õhuta tube intensiivselt, ent lühidalt. Jäta näiteks kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, aken suurelt lahti, kuid vaid kaheks minutiks.

GUNRID kardinad on saadaval IKEA valikus alates selle aasta veebruarist.


Laadi alla

2019 09 30

IKEA kutsub osaliselt tagasi MATVRÅ pudipõlled

IKEA kutsub tagasi punased ja sinised MATVRÅ kollektsiooni pudipõlled. Kõigil klientidel palutakse pudipõlled tagastada Tallinna väljastuspunkti, kus  neile tagastatakse raha. Pudipõllede tagastamiseks ei ole vaja ostutšekki. Ohutuse huvides palub IKEA pudipõllesid mitte kasutada. 

Klientide ohutus ning turvalisus on IKEA prioriteet. Kõiki IKEA tooteid testitakse vastavalt tootmisstandarditele ning regulatsioonidele. IKEA sai klientidelt tagasiside, et pudipõlle lahti võttes võib kinnitusnupp kukkuda põlle küljest ära, laps võib selle alla neelata ja seeläbi lämbuda. Siniseid ja punaseid MATVRÅ põllesid müüakse komplektina, mistõttu kutsutakse need tagasi samuti komplektina. Sama kollektsiooni puu- ja juurviljamustriga pudipõlled on ohutud teistsuguse disaini ning materjali tõttu.
 
IKEA pöörab erilist tähelepanu just laste toodetele ning nende turvalisusele. Toodete disain, tootmine ja testimine vastab alati kõrgeimatele standarditele. Seetõttu otsustati ka ennetavalt MATVRÅ kollektsiooni punased ja sinised pudipõlled turult tagasi kutsuda. Toodete tagastamiseks ning raha tagasi saamiseks ei ole vaja ostutšekki, piisab vaid põllede Tallinna väljastuspunkti toomisest. 


Laadi alla

2019 09 17

IKEA andis välja uue kataloogi, mis keskendub jätkusuutlikkusele

IKEA Eesti e-poe ning väljastuspunkti avamise järel ilmus  ka 2020. aasta tootekataloog, mis on seekord pühendatud uutele algustele nii elus kui kodus. IKEA on katalooge välja andnud juba aastakümneid, kuid selle aasta kataloog on keskkonnasõbralikum kui kunagi varem – näiteks katsetati uusi tehnoloogiaid ning loovmeeskonna menüü koosnes vaid taimetoidust.

„Jätkusuutlikkus ning loodusvarade säästmine on ettevõtte igapäevatöös olulisel kohal. Kasutame võimalikult palju taaskasutatavaid materjale, loome tooteid, kus jätkusuutlikkusele pannakse rõhku juba algfaasis ning kasutame digitaalseid kliendikaarte. Samas suunas liigume ka oma kataloogiga,” sõnas IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs.  Ta lisas, et tänasest on digikataloog kättesaadav ka IKEA Eesti kodulehel ning veebilehel registreerunud kasutajad saavad tooteid otse kataloogist osta.

Tänavuse IKEA kataloogi valmimisele Älmhultis Rootsis aitas aasta vältel kaasa üle 500 professionaali – disainerid, fotograafid ning arvutigraafikud üle kogu maailma.  Uus väljaanne on koostatud IKEA rahvusvahelise uuringu “Elu kodus” põhjal, millele vastas üle 20 000 inimese. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, millised on inimeste koduga seotud unistused ja väljakutsed ning pakkuda ideid ja lahendusi, kuidas unistusi täita ja väljakutseid ületada. Kataloog avaldati 38 keeles.

Jätkusuutlik lahendus – lõunasöök fotodelt
Rootsi mööbligigandi jaoks on lisaks uute tehnoloogiate kasutuselevõtule oluline oma töö käigus ka looduse eest hoolt kanda ning panustada seeläbi jätkusuutlikkusse ja avatud kultuuriruumi arengusse. Sel põhjusel võeti kataloogi loomisel kasutusse ka tavapärasest ebatavalisemad töövõtted. Näiteks kataloogi fotodel olev toit serveeriti tiimile lõunasöögiks.

„Nii modernsete töövõtete kasutamine kui loodusvarade säästmine on muutnud ka meie tööpõhimõtteid: tavapärased kahepäevased koosolekud muutsime virtuaalkoosolekuteks, töögrupid sõid taimetoitu ning sisekujunduslahendused jäädvustati ühe kaadriga, misjärel muutis 3D graafiline disainer need igale sihtriigile sobivaks. Kõik sellised muutused töökultuuris on olulised, sest need aitavad kaasa kliimamuutuste ohjamisele ning tootmiskulude vähendamisele,” lisas Mihailovs. Ta lisas, et kataloogi loomisel peeti oluliseks, et kataloog edastaks fotode kaudu ka IKEA väärtusi. Näiteks leiab kataloogist eri rassi, vajaduste ning kodudega fotod, mille eesmärk on peegeldada päris kodust elu.

“Kasutasime kataloogis modellidena eri rahvusest ning rassist inimesi. Näiteks kasutati kataloogi fotodel esmakordselt Downi sündroomiga modelli ning eri riikide IKEA töötajaid,” selgitas Tallinna väljastuspunkti juht, lisades, et ettevõtte jaoks on üheks olulisemaks väärtuseks avatus ja sallivus.

Digitaalne kataloog on leitav veebilehelt www.IKEA.ee.


Laadi alla

2019 08 30

 

IKEA avamispäeval külastas e-poodi rohkem kui 100 000 inimest 

Eile, 29. augustil, avas IKEA Eestis e-poe ning Tallinnas väljastuspunkti koos näidistesaaliga. Avamispäeval külastas e-poodi üle 100 000 unikaalse kasutaja. 

“Meie eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele Eesti elanikele paremat igapäevaelu ning soovime tänada kõiki ostlejaid fantastilise esimese päeva eest. IKEA e-poodi külastas üle 100 000 inimese, mis näitab selgelt, et Eesti tarbijad kasutasid võimalust IKEA tooteid veebis sirvida ning oste sooritada,“ lausus IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs. Tema sõnul panid eestlased ostukorvi üle 2000 erineva toote, mis näitab, et eestlastele on IKEA lai tootevalik meelepärane ning ostetakse nii mööbliesemeid kui aksessuaare. 

E-poes ostetud tootegruppidest olid populaarseimad lauanõud ning köögitarbed, kastid ning korvid, klaasid ning kruusid. Mööbliesemetest valisid ostlejad enim garderoobilahendusi, riiuleid ning kummuteid. Lisaks ostis iga teine väljastuspunkti külastaja kohapeal IKEA Rootsi toiduturu tooteid ning rohkelt osteti kohe kaasa ka lastele suunatud tooteid ning kodu ja köögi paremaks korrashoiuks mõeldud esemeid.   

IKEA e-pood on avatud ööpäevaringselt aadressil www.IKEA.ee. Aadressil Peterburi tee 66 asuv väljastuspunkt on avatud iga päev kell 10.00–20.00.


Laadi alla

2019 08 29

IKEA avas täna e-poe ning väljastuspunkti

Täna avas Rootsi mööblifirma IKEA Eesti e-poe ning Tallinnas väljastuspunkti koos näidistesaaliga. Nüüd on IKEA nüüdsest esindatud kõigis kolmes Balti riigis. Ettevõte lubab Eestis taskukohast hinnapoliitikat, kus 8000 saadaolevast tootest üle 2000 toote maksab alla 10 euro. 

“IKEA visioon on pakkuda paljudele inimestele paremat igapäevaelu. Meie eesmärgiks on pakkuda Eesti elanikele funktsionaalset, stiilset, kvaliteetset ning taskukohast kodusisustust, kus üle 2000 saadaoleva toote maksab vähem kui 10 eurot,“ lausus IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs. 

IKEA siseneb Eesti turule esmalt digitaalselt ehk avades veebipoe, kus on saadaval kogu IKEA tootevalik 8000 esemega. E-poest tellitud kaup toimetatakse kohale vaid mõne tööpäeva jooksul ning kaupa on võimalik tellida nii väljastuspunkti kui koju. Väljastuspunkti tellimine on lisatasuta, kuid kojuveo puhul lisandub kojuveotasu, mis algab 19,90 eurost. Lisaks on e-poes saadaval kõik digitaalsed teenused nagu inspiratsiooniruum, planeerimisprogrammid ja digitaalne kliendikaart. 

Lisaks e-poele avas IKEA Tallinnas ka väljastuspunkti koos näidistesaaliga, et tagada parem ostukogemus. Näidistesaalis on külastajatel võimalik tutvuda ja proovida 3000 erinevat toodet ning saada inspiratsiooni kümnetest täielikult sisustatud näidistubadest nagu köögid, vannitoad, jne. Samuti on kohapeal ostmiseks ligi 200 erinevat toodet.

Parima kliendikogemuse tagamiseks pakub IKEA osadele toodetele 25-aastast garantiid ning IKEA lojaalsusprogrammi liikmetele 365-päevast toodete tagastamise võimalust. Väljastuspunktis on saadaval ka IKEA terviklik teenusevalik täpselt nagu IKEA kaupluses: IKEA planeerimisteenus, mis on abiks projekteerimisel ning kavandamisel, järelmaks, eluruumide mõõtmine, mööbli kokkupanek, kojuvedu jms. 

IKEA väljastuspunkti juhi sõnul tähendab IKEA turule tulek siinsetele tarbijatele madalaid hindu, laia mööbli- ja aksessuaarivalikut ning inspireerivaid lahendusi väikestes ruumides ja lastega elamiseks. 

IKEA e-pood on avatud ööpäevaringselt aadressil www.IKEA.ee. Aadressil Peterburi tee 66 asuv väljastuspunkt on avatud iga päev kell 10.00–20.00.


Laadi alla

2019 08 23

IKEA teatas avamiskuupäeva

Rootsi mööblifirma IKEA avab Eesti e-poe ning väljastuspunkti koos näidistesaaliga 29. augustil. Eesti on esimene riik maailmas, kus IKEA siseneb riiki kõigepealt digitaalselt ehk avab e-poe enne füüsilist poodi. Eesti e-poes on valikus umbes 8000 taskukohase hinnaga kodusisustustoodet, millest 200 on ka kohapeal koheseks ostuks saadaval.

“Täna alustame päevade loendust, mis on jäänud IKEA Eesti turule sisenemiseni. IKEA visiooniks on pakkuda klientidele paremat igapäeva, mistõttu otsustasime ühendada nii digitaalse kui füüsilise olemasolu Eesti turul,“ lausus IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs. Tema sõnul tagab e-pood ligipääsu IKEA kaubavalikule kõikjal Eestis olenemata asukohast. Tallinnas avatav väljastuspunkt pakub lisaks võimalust tutvuda tootevalikuga. Väljastuspunktis on väljapanekus üle 3000 erinevat toodet, millest 200 toodet on saadaval koheseks kaasaostuks. 

Mihailovs tõi välja, et otsus siseneda kõigepealt digitaalselt ning rajada väljastuspunkt koos näidistesaaliga tulenes Eesti digitaalsest küpsusest. „Meie eesmärgiks oli tuua IKEA taskukohane, kuid samas ka maitsekas ning funktsionaalne disain Eesti tarbijatele lähemale, kuna eestlaste osakaal IKEA Leedu ja Läti poodide külastustel on märkimisväärne. E-pood ning väljastuspunkt annavad võimaluse tellida tooteid mugavalt kõikjalt ning minna neile ise väljastuspunkti järele või tellida kulleriga koju,“ kirjeldas Mihailovs. Ta lisas, et väljastuspunktis on näidistesaal, kust kodusisustajad saavad ammutada inspiratsiooni disainerite poolt kujundatud näidistubadest ning paluda abi ka näiteks köögi, garderoobi ja riiulite tellimisel. 

IKEA e-pood on kaasaegne veebikeskond, mis tagab ligipääsu 8000 kodusistustootele. Kõiki e-poe tooteid on võimalik kulleriga koju tellida või neile ise väljastuspunkti järele minna.  

Tallinnas avatav väljastuspunkt hõlmab 6000 m2 ala, millest 1500 m2 moodustab näidistesaal ning planeerimisala ja ülejäänud logistikakeskus. Lisaks pakub IKEA ka kodusisustuseks vajalikke lisateenuseid nagu ruumide mõõtmine, mööbli kokkupanek ning paigaldamine. Samuti on avatud teenused äriklientidele. 

Kui e-pood on avatud ööpäevaringselt, siis väljastuspunkt on avatud igapäevaselt kella kümnest hommikul kuni kaheksani õhtul. 


IKEA visiooniks on pakkuda paljudele paremat igapäevast elu. Ettevõtte panustab igapäevaselt jätkusuutlikkuse tagamisse ning toetab mitmeid erinevaid algatusi, mis on kasulikud nii inimestele kui planeedile. Alates ettevõtte asutamisest 1943. aastal pakub IKEA laias valikus kodusisustustooteid taskukohase hinnaga. Hetkel on enam kui 50 riigis avatud 420 IKEA poodi, Baltikumis on avatud kaks poodi – 1 Lätis ning 1 Leedus, kus lisaks poele tegutseb ka kaks väljastuspunkti. 


Laadi alla

2019 08 02

Nippe tulevastele tudengitele: kuidas teha ühiselamus või üürikorteris elamine kodusemaks

Tulevasi ja olemasolevaid tudengeid ootab peagi ees uus õppeaasta. Mõni lahkub vanemate kodust esimest korda, teised naasevad pärast suve ühiselamusse või üürikorterisse. IKEA sisekujundaja Baiba Freija jagab näpunäiteid, kuidas muuta ajutises kodus viibimine mugavamaks. 

Kodust lahkuvad tudengid elavad tihtilugu ühiselamutes või üürikorterites, mida jagatakse toakaaslasega. IKEA sisekujundaja Baiba Freija sõnul on võimalik ka ajutist elukohta muuta kodusemaks. „Kui esmakursuslased kolivad ülikooli tõttu teise linna, siis ei pea nad ainuüksi harjuma uue linna ning keskkonnaga, vaid ka uue koduga, mille sisustamisvõimalused on tihti limiteeritud. Seetõttu tasub ajutise elukoha kodusemaks muutmisel tähelepanu pöörata eelkõige hügieenile, privaatsusele ning isiklike asjade hoiustamisele,“ selgitas Freija. 

Kuidas tagada hügieen?
Arstide sõnul imab voodi madrats kümne aasta jooksul 300 liitrit higi. Kui üürikodus ei ole alati võimalik vana voodit või madratsit välja vahetada, siis aitavad hügieeni tagada kattemadratsid ja muud kaitsematid. „Kui voodit või madratsit ei saa muuta, on soovitatav osta kattemadrats või spetsiaalne madratsikaitse, mis maksab vaid paar eurot. Kattemadrats pole kasulik vaid hügieenilistel põhjustel, vaid pakub ka mugavust, kui vana madrats on juba kulunud,“ lausus IKEA sisekujundaja, lisades, et kolides on lihtne kattemadrats ka kaasa võtta.

Võimalusel tasub välja vahetada ka uue kodu tekstiilesemed nagu kardinad, vaibad, padjakatted või vähemalt neid pesta. „Meile meeldib öelda, et tekstiil muudab elamispinna päris koduks. Seetõttu võib ainuüksi uus vaip anda elamispinnale teise õhustiku ja olemuse,“ selgitas Freija. Kui kolimist tuleb ette tihemini, siis tasuks mõelda mitme väiksema vaiba soetamisele, mida saab igal ajal kokku voltida ning mida on lihtne transportida. Näiteks väikesed kootud vaibad maksavad vaid paar eurot ning neid on saadaval erinevates värvitoonides. IKEA disainer sõnul tuleks tekstiili puhul kõigepealt soetada uus voodipesu, rätikud ning vaip või voodikate. 

Kardinad aitavad luua isiklikku ruumi
IKEA sisekujundaja Baiba Freija leiab, et isegi kui elamispinda jagatakse ühe või kahe kaaslasega, on võimalik igas kodus luua ka isiklikku ruumi. „Näiteks on võimalik jagada tuba osadeks, kasutades riiuleid, kardinaid või riidenagisid. Viimaseid on võimalik katta ka suurema tekiga, mis aitab magamisruumi muust eraldada ning minimeerida toakaaslase tekitatud hääli,“ kirjeldas Freija. 

Ta lisas, et ka kokkupandav ning mitmeotstarbeline mööbel tuleb väikses ühiselamus või üürikorteris kasuks. „Õpilased õpivad harva laua taga, nii et kui vähegi võimalik, soovitan valida väikese laua, mille saab vajadusel kokku voltida. Kui lauda üldse ei soovita, siis on olemas spetsiaalsed arvutitoed arvutiga diivanil või voodis istumiseks,“ lausus IKEA sisekujundaja. Lugemiseks soovitab ta kasutada LED-valgusteid, mida saab vajadusel lauale, voodiraamile või mujale paigutada.

Kärud asjade hoiustamiseks ning liigutamiseks
Kui mitu inimest elab väikeses ruumis üheskoos, siis kerkib paratamatult küsimus, kus isiklikke asju hoida. „Riiulite jaoks on soovitatav kasutada kogu seinte kõrgust, et ruumi oleks rohkem. Samas pole kõigis ajutistes kodudes lubatud puurida seintesse auke. Sellistel juhtudel on heaks lahenduseks käru, mida saab kasutada nii öökapi, vanni- või köögiriistade hoiustamiseks või esemete liigutamiseks üheks toast teise,“ kirjeldas IKEA sisekujundaja. Kasuks tulevad ka kastid, mis maksavad vaid paar eurot ja mida saab voodi alla panna. Nimetatud kastides saab hoida nii riideid, voodipesu kui muid esemeid. 

Ühise vannitoa jagamisel soovitab Baiba Freija valida vannituppa hõlpsalt kaasaskantavad ja vannitoa seintele või ustele sobivad ladustamislahendused. „Vaid mõne euro eest saab osta korve või seinataskuid, mida on lihtne konksu külge riputada ja kasutada nii kosmeetikatoodete kui pesemisvahendite hoidmiseks,“ ütles Freija, lisades, et vajadusel on võimalik neid ka hõlpsalt teise tuppa viia. Samuti on kasulikud riidepuud, mida saab uksele riputada. 


Laadi alla

2019 07 25

Korteri totaalne muutumine: päevi näinud perekorterist sai maitsekas ja modernne korter 

IKEA sisekujundajaid viisid läbi nõukogudeaegse korteri totaalse muutumise, mille käigus anti 25 aastat renoveerimata korterile täiesti uus ilme. Ruumipuuduse lahendamiseks kasutati rohkelt suletud ustega mööblit, mis aitab nii riideid kui teisi tarbeid paremini ladustada ning aitab hoida eluruume korras. 

Korteri totaalses muutumises asusid IKEA disainerid renoveerima tüüpilist Vilniuse kortermaja korterit, kus remonti tehti viimati 25 aastat tagasi. Seetõttu ei tundnud korteris elav kahe lapsega perekond, kellega elas koos ka tädi, seal end juba ammu mugavalt, kuna korter oli minevikus kinni. Näiteks ruumipuuduse tõttu ei mahtunud pere korraga kunagi kööki sööma, puudusid kapid riiete hoiustamiseks, tädi pidi oma asju rõdul hoidma ning teismeline laps ei julgenud sõpru külla kutsuda, sest tal oli piinlik. 

IKEA disaineri Baiba Freija sõnul oli korterisse sisenedes koheselt selge, et seda pole aastaid muudetud. „Vana mööbel, seinad ja põrand, mis kõik vajasid vahetust, palju erinevaid värve ja mustreid. Lisaks oli korteris puudu esteetikast ja mugavusest, mis suuresti oli tingitud ruumipuudusest,“ lausus Freija. Tema sõnul oli korteri renoveerimisel suurimaks väljakutseks leida korterile sobiv ruumilahendus asjade mahutamiseks ning kasutada disaini, mis kõnetaks mitut generatsiooni. 

Köök, kus söödi vahetustega
Kuna köök oli niivõrd väike, et terve pere ei mahtunud korraga sööma, söödi varasemalt vahetustega, ehk kaks inimest olid laua taga söömas ning teised ootasid oma järjekorda. Köögi sisustust ei oldud samuti kunagi muudetud, mistõttu oli köögis nii mööbel, keraamilised plaadid kui lauamatid kõik eri värvi ning ei sobitunud üksteisega. Lisaks ei mahtunud nõud, köögitarbed ning toit köögikappidesse, seega hoiti neid lihtsalt laual või ükskõik kus leidus kasvõi paar sentimeetrit vaba ruumi. 

„Kuna kogu köögi tehniline pool oli lahendatud ühte seina, siis polnud meil kuigi palju mänguruumi. Siiski õnnestus liigutada külmik kõrvalseina ning tänu köögikappide seintele paigutamisele saime piisavalt ruumi korralikule söögilauale, mis tähendab, et nüüd saab terve pere eineid koos nautida ning vajadusel ka külalisi kostitada, sest söögilaud on pikendatav,“ selgitas Freija. Lisaks kasutati ära laua kohal olevat seinapinda, kuhu lisati valgustusega köögikapp.

Elutuba ja lastetuba ühes
IKEA disaineri sõnul oli lisaks köögile suureks väljakutseks ka nii-öelda ajutise ruumi sisustamine, mida jagasid omavahel 13-aastane tütar ning täiskasvanud poeg. „Tegemist oli tumeda pikliku ruumiga, mis lahtikäivate diivanite avamisel, kus lapsed magasid, muutus liikumiskõlbmatuks,“ lausus Freija. Samuti kasutati tuba elutoana ning külaliste majutamiseks, mistõttu puudus lastel igasugune privaatsus. 

„Ruumikitsikust saab kõige paremini leevendada multifunktsionaalse mööbliga, mis aitab rahuldada erinevaid vajadusi. Näiteks kaks lahtikäivat diivanit võtsid ära kogu ruumi, mistõttu otsustasime kasutada kušette, mis ei vaja lahti tõmbamist ning millel on all kastid voodiriiete hoiustamiseks. Kõik riided ning muud lastetarbed mahutasime toa lõpus olevasse riidekappi, mille peale sai asetada ka teleri,“ lausus Freija. 
Privaatsuse tagamiseks pandi puhkamisala vahele tugevast materjalist kardinad, mis lubavad lastele natukenegi privaatsust, kui teised pereliikmed toast mööduvad. „Kindlasti pole kardinad ainus viis, kuidas ruumi eraldada ning privaatsust tagada. Tuba saab osadeks jagada ka taimede, riiulite, garderoobi ning vaheseintega,“ lisas Freija. 

Suletud ustega mööbel asjade paigutamiseks
Lisaks lastetoale renoveeriti ka vanemate magamistuba, kus kasutati nii-öelda suletud mööblit, et tuba paremini korras hoida. „Seetõttu valisime suurte ustega garderoobikapi, mis koosneb kolmest osast. Kaks neist on mõeldud riietele ja kolmas hooajalistele tarvetele nagu talvemantlid, kohvrid, majapidamistarbed. Niiviisi jäi tuppa rohkem ruumi suurema ja mugavama voodi jaoks,“ lausus sisekujundaja. 

Tänu nutikale kujundusele jäi ruumi ka tualettlauale koos peegli ja valgustusega, mis toob tuppa nii naiselikkust kui meenutab pereemale, et tuleb aega võtta ka iseendale. „Meikides või iluhooldusi läbi viies on hea valgustus ülioluline. Integreeritud valgustusega peeglid sobivad suurepäraselt tualettlaua või valamukapi kohale,“ selgitas Freija. 

Koos perega elav tädi veedab suurema osa ajast oma toas, vaadates televiisorit, lugedes või magades. Tema unistuseks oli suur garderoob, kuna hetkel oli ta sunnitud kõike hoidma pappkastides või suisa rõdul. 

IKEA sisekujundaja sõnul muudeti toa sisekujundust nii, et suur garderoobikapp koos pesukastiga kenasti tuppa mahuks. Voodi asemele valiti lahtikäiv diivan, mille all on kastid, kuhu saab asetada voodiriideid või muud vajalikku. „Kui teil on palju asju, kuid vähe ruumi, siis on mõttekas kombineerida suletud ja avatud mööblit. Isiklikke asju saab hoida ustega kappides, kuid dekoratiivsemaid esemeid avatud riiulitel. Taoline lahendus aitab hoida tuba korras ning ruumi tundub rohkem,“ kirjeldas Freija. 

Koridori jaoks valiti samuti kõrge garderoobikapp, mille suletud uksed kaitsevad riideid köögist tuleva lõhna eest. Lisaks asetati esikusse kastike, kus saab asju hoiustada, kuid mida saab kasutada ka istepingina jalanõude jalga panemisel. 

Perekonna soovil kasutati läbivalt heledaid rahulikke toone, erksust toodi juurde roheliste toonide ning mõne silmapaistva aktsendiga. Sisekujundaja sõnul loob ühtlaselt heledate toonide kasutamine harmooniat, puhtust ning mugavust. 


Laadi alla

2019 07 23

Kuidas sisustada kööki taskukohaselt ning jätkusuutlikult?

Enamikus Eesti kodudes on köök kodu südameks, kus pere päeva lõppedes koguneb või kus võetakse külalisi vastu. Ometi kipuvad Eesti köögid olema üsna väikesed, mis muudab köögi sisustamise väljakutseks. Kuidas sisustada kööki taskukohaselt ning jätkusuutlikult?

IKEA sisekujundaja Baiba Freija sõnul on köögi sisustamisel kõige olulisem meeles pidada mugavust. “Kuna köögi sisustust tihti ei vahetata, tuleb võtta aega ning mõelda hoolikalt läbi kuhu ja kuidas kõik sobitada. Selleks on parim kujutada ette, kuidas köök tulevikus välja näeb ning simuleerida toiduvalmistamist ja poest toodud toidukraami ära panemist,” lausus Freija. Näiteks võiks ette kujutada, kuidas poest toidukotiga saabud, kuhu koti asetad, kus külmkapp peaks olema, kuidas liigud toidu valmistamisel ning kas kapiuksi on mugavam avada vasakule või paremale. 

Köögi sisustamisel on kasulik rakendada ka ergonoomilist kolmnurga reeglit. “Esimene nurk köögist peaks olema sisustatud toidukoti ära panekule ning külmkapile, et toodud toidupoolist oleks võimalikult lihtne kappi asetada. Teine nurk kraanikausile ning tööpinnale, kus toimub peamine toidu ettevalmistamine, viimases nurgas aga pliit ja ahi, kus süüa valmistada,” selgitas Freija. 

IKEA disainer toob esile, et köögi sisustamisel eristab Balti riike kõikidest teistest Euroopa riikidest asjaolu, et Baltikumis eelistavad inimesed kogu köögi ette planeerida, jätmata ruumi edasisteks muudatusteks. “Teistes Euroopa riikides on inimesed paindlikumad, näiteks kasutavad nad liikuvaid kärusid, köögisaarekesi ning avatud riiuleid, mis aitavad vajadusel kööki ruumi lisada, kuna liigutatavaid lahendusi on lihtne külaliste saabudes köögist eemaldada,” kirjeldas Freija, lisades, et liikuvate kärude lahendused nagu SUNNERSTA algavad 24,99 eurost. 

Samuti usub ta, et mida ajatum on köögimööbel, seda parem, kuna siis ei pea kööki iga paari aasta tagant uuendama. “Näiteks saab ajatu köögi luua kasutades METOD köögisarja, millele on 25-aastane garantii ehk need on loodud kestma suisa dekaadideks. Samuti on lihtne kööki muuta, kuna kõik uksepaneelid on võimalik lihtsalt välja vahetada,“ lausus Freija.  

Baiba Freija märkis, et tavaliselt arvatakse, et köögi sisustamine või uuendamine on üsna kallis ettevõtmine, kuid samas võib vaid 100 euroga anda köögile värskust ning paarisaja euroga suisa uue ilme. “Eelarve koostamisel on oluline meeles pidada, et pool eelarvest tuleks planeerida mööbli soetamisele ning pool kodumasinatele ning köögitarvetele,” lausus Freija. 

Rohkem ruumi ja valgust
IKEA sisekujundaja selgitas, et nagu kõikides Balti riikides, on ka Eesti köögid küllaltki väikesed ning tihtilugu puudub piisavalt köögitasapinda ning ladustamisruumi ja õige valguslahendus. “Enamikus köökides on lae keskel ainult üks lamp, kuid samas on ka köögitasapinnal toitu ette valmistades valgustust vaja,” ütles Freija, lisades, et tasapinnale saab valgustust hõlpsasti lisada ülemiste köögikappide alla. Samuti saab kööki õdusust lisada paigutades LED-tulesid alumiste kappide ääre ja põranda vahele. 

Asjade paigutamiseks saab ladustamisruumi hõlpsasti kahekordistada seinasüsteemidega, kuhu on võimalik riputada erinevaid köögitarbeid nagu nuge, vispli või kulbi, kasvatada maitsetaimi või paigutada väiksemaid potte ning panne. “Need seinasüsteemid on ka igati taskukohased, kus hinnad algavad vaid 1,49 eurost ning neid saab kasutada absoluutselt igas köögis. Koos köögikappide ja sahtlitega on seeläbi võimalik ladustamisruumi suurendada suisa ühe kolmandiku võrra. Samuti annavad taolised lahendused köögile parema funktsionaalsuse ning kaasaegse välimuse,” märkis Freija. Ta rõhutas, et mida vähem lebavad köögitarbed köögitasapinnal, seda praktilisem köök on. 

Ümbertöödeldud plastpudelitest köögikapid
IKEA disainer rõhutas, et jätkusuutlikkuse tagamine on muutunud populaarseks ka köögimööbli valimisel. “Kuna inimesed on keskkonnateadlikumad, pööravad nad jätkusuutlikkuse kõikidele võimalikele aspektidele rohkem tähelepanu. Näiteks ei räägi me vaid prügi sorteerimisest, vaid et inimesed hoolivad ka materjalist, millest nende tulevane köök on valmistatud,” selgitas Freija. 

Väiksema keskkonnamõju tagamiseks on IKEA välja töötanud köögimööblisarja KUNGSBACKA, mis on tõeline jätkusuutlikkuse kangelane, kuna köögikappide esiküljed on valmistatud taaskasutatud plastpudelitest ning puidust. 

Lisaks aitavad LED-lambid köögis energiat ning segistid vett kokku hoida. “Aeraatoriga segistid võivad vähendada veetarbimist kuni 40%, mis on märkimisväärne sääst,” lausus Freija. Ta lisas, et vett aitab säästa ka vaheseinaga valamu, kus saab äravoolu sulgeda ning seega ühes valamuosas nõusid pesta ja teises loputada.  


Laadi alla

2019 07 18

IKEA palkab Eestisse enam kui 40 töötajat

Rootsi kodusisustuse ettevõte IKEA on alustanud töötajate värbamisega Eestis. IKEA, mis siseneb Eesti turule esmalt digitaalselt ehk e-poega ja mida toetab Tallinnasse loodav väljastuspunkt koos näidistesaaliga, on avanud konkursi enam kui 40 töökohale. Enne sügist otsitakse töötajaid logistika, müügivaldkonna ja klienditeeninduse töökohtadele. 

IKEA Eesti väljastuspunkti juhi Aleksejs Mihailovsi sõnul on IKEA Eesti töökohad sobilikud nii varasema kogemusega kui ka alles alustavale töötajale, kes otsivad kas osalise või täiskoormusega töökohta ja on huvitunud jaekaubandussektorist. 

„IKEA palkab inimesi eelkõige tuginedes väärtustele. Oleme tuntud oma demokraatliku organisatsioonikultuuri poolest, kus juhtide ja töötajate vahel on vastastikune austus, jagatud vastutus ning ka panustamine ettevõtte arengusse. Seetõttu otsime inimesi, kes soovivad töötada paindlikus töökeskkonnas, kus on palju väljakutseid, kuid kus ka tunnustatakse kõiki,“ selgitas Mihailovs. Tema sõnul on ettevõttes võimaldatud paindlik tööaeg, kus saaks õppida tööks vajalikke oskuseid ning kus töö- ja eraelu oleks tasakaalus. 

„IKEA kui Rootsi ettevõte hindab enda inimesi. Kuigi jaemüügisektor on töökoormuse ja -tempo poolest nõudlik, pakub IKEA võimalust kasvada, tagades kõigil ametikohtadel õppimisvõimaluse ja turvalise ning austusväärse töökeskkonna, kus on toetavad kolleegid kõigist kolmest Balti riigist. Lisaks tagab tööandja kõigile tööriietuse ja ohutusjalatsid,“ loetles IKEA väljastuspunkti juht. 

IKEA Eesti kollektiiv koosneb esialgu ligikaudu 50-st inimesest. 
Kõik veel vabad töökohad on leitavad siit: http://bit.ly/IKEAEstonia


Laadi alla

2019 07 08

Kolm lihtsat nippi, kuidas anda kodule värske ilme

Kuigi puudub ühtne reegel kui tihti peaks kodu sisustust värskendama, on loomulik, et mõne aja möödudes on soov anda kodule uus ilme. IKEA disainer toob välja kolm lihtsat ning taskukohast nippi, kuidas suvepuhkuse ajal kodu värskendada. 

IKEA disaineri Baiba Freija sõnul on kõige lihtsam kodu uuendada, mõeldes kõigepealt läbi, millised kohad kodu juures enim muret teevad. “Kui olete välja valinud asjad, mida soovite muuta, siis tulevad muutused loomulikumalt ning tihtilugu saavutatakse siis ka parim lahendus. Isegi väikesed asjad võivad tuua suure muutuse – näiteks riidekapi korrastamine kastide ning korvidega aitab asju paremini sorteerida, mistõttu tundub ka kodu puhtam,“ lausus Freija. 

Ta lisas, et märkimisväärse muutuse kodus saab juba tuua uuendades vaid seinavärvi või kodutekstiile. “Muutused ei pea olema üldsegi kallid. Näiteks vahetades ära padjapüüri mustri, võib luua täiesti uue atmosfääri, kuid vahetades välja nii padjad, kardinad ja vaiba, võib kodule anda hoopis uue ilme ning seda vaid paarikümne euro eest,“ lausus Freija, lisades, et kui kodu vajab ka mööbliuuendust, siis on raha kokkuhoiu mõttes nutikas osta mööbliesemeid järk-järgult, kuid peab jälgima, et mööbliesemed üksteisega sobituks. 

1.    Seinavärv ja tapeet
Kõige populaarsemad seinavärvid on hetkel kreemikad värvitoonid – terrakota, kahvatu sinine, roheline, tolmune roosa, peaaegu valge, helehall ning samuti naturaalsed materjalid ning looduse mustrid. „Eestis on kõige populaarsemad toonid endiselt beež, liivakarva toonid, pruun ning mustjaspruun, kuid samuti naturaalne tamm ning töötlemata puidu varjundid,“ nentis IKEA disainer Baiba Freija. Ta lisas, et kuigi eelistatuimad toonid on naturaalsed, võib leida ka julgeid lahendusi. Näiteks on seinu värvitud erksates toonides nagu punane, lilla ja roheline või on seinu kaetud mustriliste tapeetidega. 

IKEA disainer selgitas, et seinavärvi või tapeedi valikul on mõned reeglid, mida peaks jälgima koduse atmosfääri loomisel. „Magamistubades võiks kasutada rahulikke ja tuhmunud toone, kuid elutoas võib kasutada ka rõõmsamaid ning värvikamad lahendusi,“ kirjeldas Freija. See-eest tapeet võiks magamistubades olla mustriline või ornamentidega, kuid parem on valida mitte väga kontrastseid toone ning kaunistada kirkamalt pigem voodi päise tagune sein, et magama jäädes silmad puhkaksid, vaadates värvilt rahulikuma seina poole,“ selgitas Freija. Elutubades kehtib sama põhimõte – televiisori tagust seina ei tohiks üle koormata, sest silmad väsivad ruttu. „Parem on dekoreerida üks-kaks efektsemat seina ning jätta ülejäänud rahulikematesse toonidesse,“ lisas IKEA disainer. 

Freija tõi välja, et köögis ning vannitoas on soovituslik kasutada värskeid ja puhtaid toone, kuid lisada ka natukene vürtsi erksamate värvitoonidega, et toit maitseks paremini ning hommikune dušš aitaks üles ärgata. „Köögiplaadid võivad olla dekoratiivsemad, kuid siiski on soovitus jätta võimalikult puhas mulje ning mängida rohkem tekstiili ja nõude värvitoonidega,“ selgitas Freija. 


2.    Tekstiilid ja aksessuaarid
IKEA disainer usub, et tekstiilid ning aksessuaarid loovad kodus õdusa tunde. “Tekstiilid loovad hubasust, väljendavad loovust ning toovad välja omaniku isikupära. Nendeks võivad olla üksteisega sobituvad värvilised padjad või hoopis terve magamistoa sisustamine valgetes värvitoonides,” tõi Freija välja. Ka tekstiilide puhul on kasulik järgida reeglit, et valida üks aktsent toon ning sobitada seda teiste värvidega. Näiteks võiks voodiriided olla erksamad või mustrilised ning padjad ja vaip julgete ornamentideta.

Freija usub, et just tekstiilid on parim viis, kuidas toale värskem ilme anda. Seda eriti just lastetubades, kuna lapsed ning nende vajadused muutuvad kiiresti. “Rohelistele dinosaurustele pühendatud tuba on võimalik kiiresti muuta kosmoselaevaks, vahetades vaid voodiriideid, kardinaid, vaipa ning patju,” selgitas Freija. Samuti aitavad tekstiilid luua sobilikku atmosfääri. 

Aksessuaare ning nipsasju on võimalik leida kodudes kõikjalt – need seisavad riiulitel, vitriinkappides ning fotode ja kunsti näol seinal. “Siin on kõige olulisem koondada ühesugused asjad kokku – näiteks kasutada seinu kunsti ning perepiltide jaoks, mis on seotud kaunite mälestustega, kuid samas jälgida, et pilte ei saaks seinale ka üleliia palju,” lausus Freija. 

3.    Targad ladustamislahendused
Selleks, et hoida ruumid puhtad ning korras, on mõttekas kasutada tarku ladustamisvahendeid, et asjad ei vedeleks põrandal, riiulitel või toolidel. “Näiteks on vannitoas võimalik kõik hügieenitarbed panna valamukappidesse, kasutades lisasahtleid, karpe ning korve. Vannitoa kappidele mõeldud karbikeste hind algab vaid 0,99 eurost,” lausus Freija, lisades, et elu-, magamis- ja lastetoas saab ladustamiskastidega riiuleid sobitada kenasti ka interjööri. 

IKEA disainer tõi välja, et ladustamisvahendid peaksid sobituma toa üldise värvigamma ja stiiliga. Näiteks kui valitaks punutud korvid, siis ei tasuks kasutada üle kahe erineva punutud materjali. Disainer usub, et hoides kodu minimalistliku ning puhta välimusega, aitab see kogu kodu ka puhtamana hoida, sest vähem on asju, mis tolmu koguvad. 


Laadi alla

2019 06 03

Kuidas tagada lastetoa turvalisus?

Kuumad joogid, kodukeemia ning mööbel on peamised vahendid, millega lapsed end kodus vigastavad. IKEA disainer Baiba Freija annab nõu, kuidas sisustada lapsetuba turvaliselt, arvestades lapse vanust.
 
IKEA sisekujundusosakonna juhataja Baiba Freija sõnul on lastetuba üks nendest tubadest kodus, mille sisustus kõige rohkem muutub, sest lapse kasvades tuleb toas üht-teist välja vahetada. „Lastetuba sisustades on oluline läheneda kujundusele lapse perspektiivist – nii mööbel kui aksessuaarid peaksid olema lapsesõbralikud ning lastele sobivas suuruses,“ selgitas Freija. Näiteks peaks laps lihtsasti ulatuma nagide, riiulite, laua ning teiste tasapindadeni. 
 
Sisedisainer soovitab lastetoa sisustamiseks kasutada vaid spetsiaalselt lastetoale mõeldud mööblit, millel on isesugune disain, mida on testitud ning toodetud tavamööblist erinevalt. „IKEAs oleme pühendanud lastele eraldi tootesarja, mida toodetakse teistest mööblisarjadest erinevalt – teistsugused materjalid, värvid ning konstruktsioon, et tagada mööbli ergonoomika, vastupidavus ning turvalisus,“ lausus Freija. Ta lisas, et kui mööbli juhisel on kirjas, et kummut tuleb kinnitada vastava kinnitusega seina külge, siis seda tuleb kindlasti ka teha, et tagada mööbli täielik funktsionaalsus.
 
Turvalisus alla 1-aastase toas
Beebiaja olulisimaks mööbliesemeks on kindlasti voodi, mida peaks olema mugav kohendada vastavalt lapse kasvule. „Reeglina on vastsündinu voodi kõige kõrgemal astmel, et vanematel oleks beebit voodist lihtne võtta, ilma selga liigselt koormamata. Kui beebi aga hakkab keerama ning ehk ka istukile ajama, siis tuleb voodipõhi panna madalamale astmele, et beebid liigutama hakates end voodist välja ei saaks kukutada,“ kirjeldas IKEA disainer, lisades, et kui laps on juba suurem saab võrevoodil kergesti ühe külje eemaldada, et laps saaks voodist ise liikuma. Kuni esimese eluaastani on soovitatav hoiduda ka padjast ning kasutada vaid lina ja kerget tekki.  
 
IKEA disainer rõhutab, et beebi voodi peaks olema eemal kirgastest tuledest või tuleks voodit kaitsta kardinaga. „Seejuures on oluline, et voodit kaitsev kangas oleks vähemalt 40cm kaugusel, et tagada maksimaalne turvalisus,“ lausus Freija. Voodi ümbrusesse tasub võimalusel jätta 70cm vaba ruumi, et lapsega oleks mugav toimetada ning voodit ka kergem puhastada. Samuti tasub voodi lähedusse panna mähkimislaud koos väikese kummutiga, kuhu panna beebi riideid ning hügieenitarbeid. 
 
Lisaks on alla aastased lapsed on enamasti usinad käputajad ning esimeste sammude astujad, kes proovivad kätte saada kõike, mis käeulatusse jääb. Seetõttu tasuks kindlasti kasutada erinevaid kaitsevahendeid. „Elektripistikud on lastetoas ühed ohtlikumad elemendid, mis tuleks kindlasti katta pistikupesa kaitsmetega, vältimaks pistikusse pistetud esemetest tulenevat elektrišokki,“ kirjeldas IKEA disainer. Ta lisas, et spetsiaalsete pehmendustega tasuks kaitsta ka teravad laudade ning kappide nurgad. Spetsiaalsete kaitsmete ostmine eeldab minimaalset investeeringut, kuna kaitsmete hinnad algavad 3.49 eurost ning uksestopperite hinnad 4,99 eurost. 
Põrandamaterjali valikul tasub tähelepanu pöörata sellele, et põrandakate oleks vastupidav ja kergesti puhastatav. „Mänguhoos võib põrandale kukkuda nii mänguasju kui ka värve, vett või toitu, mis käib laste õppimise ja arengu juurde,“ tõi IKEA disainer esile, lisades, et kõva kate ehk näiteks parkett aitab vähendada ka allergiate ohtu. Sama kehtib ka seinamaterjali kohta – matti seinavärvi on märksa keerulisem puhastada kui siidist või satiinist viimistlust. 
 
Turvalisus väikelapse toas (1-3a)
„Kui vastsündinu puhul on oluline pöörata tähelepanu eelkõige voodi ja magamisega seotud turvalisusele, siis väikese maadeavastajate puhul tuleb jälgida juba kogu mööbli ning sisustuslahenduse turvalisust,“ lausus IKEA disainer. Näiteks tunnevad lapsed end magades turvalisemalt voodis, mis on nende pikkusele vastav ehk soovitatav on osta pikendatav voodi, mille mõõtmeid saab muuta vastavalt lapse kasvule. Samuti tasub jälgida mööbli paigutust, kus erinevad mööbliesemed peaksid olema kõrvuti või vähemalt 40cm üksteisest eemal, et väikelaps ei jääks pead pidi mööbli vahele kinni. 
 
Lisaks tuleks väikelaste toas vältida ruloosid ning kardinaid, millel on rippuvaid aasasid, mis võivad põhjustada lämbumist. „Samuti tuleb vältida sisustuslahendusi, kus akna alla paigutatud mööblilt saab laps ronida aknalauale. Samuti ei tasu ka lapse voodit või mänguala aknale liiga lähedale panna. Kui akna alla panekut ei saa vältida, siis tuleks kasutada spetsiaalseid aknale mõeldud kinnitusi, et lapsed ei saaks akent avada, “ selgitas Freija. Ta lisas, et valgusti valimisel tasub jälgida, et lambid ei kuumeneks ega puruneks.  
 
Söögiajal on soovitatav kasutada lastele mõeldud nõusid, et tagada ergonoomika ning soodustada nende ise sööma õppimist. „Sööma õppimisele aitavad kaasa ka kõrged lastetoolid, millega laps saab end tunda ema-isa kõrval justkui täiskasvanuna, kuna tegemist pole enam beebiaja söögitooliga vaid moderne söögilaua tooliga. Samuti on olemas söögitoolid, mida saab kinnitada otse laua külge, sobitudes seeläbi hästi ka väiksematesse elamutesse,“ lausus IKEA disainer. 
 
Turvalisus 3-5-aastaste toas
Selles vanuses laste puhul on tähtsaim luua piisavalt palju põrandaruumi, kus nad saaksid vanemate või sõpradega mängida. „Kasuks tulevad nutikad ladustamislahendused, kuhu panna nii mänguasju kui klotse ning kust lapsed need ise ka kätte saaksid. Samuti lahendused, mida on vajadusel kerge liigutada, et luua lisa mänguruumi,“ lausus IKEA disainer. Kuna selles vanuses on olulised rollimängud, tasuks kaaluda väikse köögi või laua ostmist, et mängida kohvikut. 
 
Kuni 5-aastaste laste tubades tuleks vältida ka klaasist esemeid või kasutada vaid karastatud klaasi, mis purunemisel ei ole lapsele ohtlik. Samuti tasub vältida teravate nurkadega esemeid või kasutada pehmendusi.


Laadi alla

2019 05 03

IKEA avaldas esimese eestikeelse e-kataloogi

Rootsi mööblifirma IKEA alustas digitaalse tootekataloogi pilootprojektiga, mille raames avaldati kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, esimene digitaalne kevadkataloog. 200-leheküljeline kevadväljaanne keskendub magamis- ja vannitubade disainile ning sisustusele. 

Esimene e-kataloog avaldati kaheksas riigis – Rootsis, Singapuris, Saksamaal, Venemaal, Jaapanis ning Balti riikides. IKEA Baltikumi turundusjuhi Kristina Mažeikytė sõnul on e-kataloogi eesmärgiks teha väljaanne kõigile kättesaadavamaks ning seeläbi inspireerida kliente, sõltumata ajast ja kohast.

 „Kuna Eesti on esimene riik IKEA ajaloos, kuhu siseneme esmalt digitaalselt, avades siin e-poe ning väljastuspunkti koos näidistesaaliga, siis leidsime, et Eesti kui e-riik sobib suurepäraselt ka meie digitaalse kataloogi testprojekti, mille eesmärgiks on leida uusi võimalusi, kuidas kliente veelgi enam inspireerida ning nendega suhelda,“ selgitas Mažeikytė. Ta lisas, et e-kataloog on täiendav väljaanne traditsioonilisele suve lõpus avaldatavale paberkataloogile.

IKEA Baltikumi turundusjuht nentis, et iga kataloogi sisu baseerub põhjalikel teadmistel ning uuringutel kodusest elust.  „Iga väljaande koostamisel võtame arvesse klientide erinevaid vajadusi, huve, unistusi ning väljakutseid kodu sisustamisel ning renoveerimisel, pakkudes inspireerivaid lahendusi taskukohase hinnaga,“ selgitas Mažeikytė. 

Tänavune kevadkataloog keskendub magamis- ja vannitoa sisustuslahendustele. „Me alustame ning lõpetame oma igapäeva just magamistoas. Kuigi tihtilugu ei peeta magamis- ja vannituba kõige olulisemateks ruumideks, soovime pöörata tähelepanu just neile, sest neist ruumidest sõltub, kui puhanuna hommikul ärkame ning kuidas oma päeva alustame,“ selgitas IKEA Baltikumi turundusjuht. 

E-kataloogis on ära toodud ka kõikide mööbliesemete ning sisustuselementide nimed ning hinnad, lihtsustamaks seeläbi toote leidmist mööblifirma füüsiliselt poest või e-poest. Eesti e-poe avamiseni on eestlastel võimalik külastada lähimat IKEA poodi Riias. 

Kataloog on leitav aadressil: http://bit.ly/Kevadkataloog


Laadi alla

2019 04 15

Baltikumi IKEA hakkab Vilniuses kokku panema digitaalarengu meeskonda

IKEA frantsiisivõtja Baltikumis ja Islandil loob Vilniusesse digitaalarengu meeskonna, et kiirendada jaekaubandusketi digitaalset üleminekut neljas riigis: Eestis, Lätis, Leedus ja Islandil. Esialgu 8-liikmelise meeskonna eesmärk on muuta IKEA Baltikumi ja Islandi turul jaekaubanduse digiliidriks.

“Digitaalarengu meeskond keskendub Balti riikides ja Islandil kahele peamisele eesmärgile: kliendikogemuse parendamisele kõikides kanalites ja IKEA jaekaubandusketi töö tõhususe kasvatamisele. Pikaajaline eesmärk on muuta digitaalareng meie äri standardiks. Lühemas perspektiivis soovime parendada firma igapäevast toimimist. Praegu oleme kindlaks määranud juba 150 projekti, mis on vajalikud täieliku digikompetentsuse tagamiseks,“ lausus Baltikumi ja Islandi IKEA peateabejuht Ölvir S. Sveinsson.

Hetkel otsib IKEA Vilniuse kontorisse kuute liiget, kes tooksid meeskonda enda ekspertteadmised projektijuhtimise, võrguarhitektuuri, Microsoft Dynamics NAV-süsteemide ja veebiarenduse vallas.
 
Ölvir S. Sveinssoni sõnul otsib firma spetsialiste nii Leedust kui ka teistest riikidest.
 
Nelja riigi peale kokku investeeritakse projekti esimesel aastal pool miljonit eurot ning igal järgneval aastal on plaanis investeerida lisaks miljon eurot.

“Oleme juba nii Baltikumis kui ka Islandil algust teinud edukate digitaalarenguprojektidega, kuid uue meeskonna eesmärk on digitaalset üleminekut veelgi kiirendada, et täita pidevalt kasvavat vajadust digilahenduste järgi,” lausus Ölvir S. Sviensson.
 
Peateabejuhi sõnul saavad uue meeskonna tähtsaimateks projektideks uute veebilahenduste väljatöötamine ja e-kaubanduse integratsioon Balti riikides ja Islandil.


Laadi alla

2019 04 03

IKEA siseneb Eesti turule

Selle aasta varasügisel avab IKEA Eestis e-poe ning Tallinnas asuva väljastuspunkti koos näidistesaaliga. Ühtlasi saab Eestist esimene riik, kuhu IKEA siseneb esmalt digitaalselt ja avab enne füüsilise poe olemasolu e-poe.
 
“Digitaalset ja füüsilist kohalolu kombineeriv lahendus toob IKEA Eesti kodudele lähemale, pakkudes võimalust tellida IKEA tooteid eestikeelsest e-keskkonnast ning tutvuda IKEA tootevalikuga näidistesaalis, kus saab tooteid oma silmaga näha ning proovida ja avastada põnevaid kodusisustuslahendusi. IKEA sisenemine Eesti turule esmalt digitaalselt ning alles seejärel füüsilise poe näol on unikaalne samm ka IKEA jaoks,” lausus IKEA Baltikumi müügijuht Johannes R. Jóhannesson, lisades, et see samm sai tehtud sooviga tuua IKEA kiiremini Eesti inimesteni, kuna Riia IKEA poodi külastab märkimisväärne hulk kliente Eestist.

IKEA Eesti e-pood saab olema kaasaegne ja kiire veebikeskkond, kus huvilised saavad oste sooritada mugavalt kas arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni abil. E-pood tagab ligipääsu ligi 8000 kodusisustustootele, mille võib tellida e-poest otse kulleriga koju või Tallinnas asuvasse väljastuspunkti, kuhu saab tootele ise järgi minna. 

IKEA väljastuspunkt koos näidistesaaliga rajatakse Tallinnasse, aadressile Peterburi tee 66. Hoone koguala on 6000 m2, millest 1500 m2 on mõeldud väljapanekusaaliks ja planeerimise alaks. „Seal saavad kliendid koha peal näha ja proovida umbes 3000 erinevat toodet ja lahendust ning koguda ostudeks inspiratsiooni. Samuti saab näidistesaalis soovi korral konsulteerida meie töötajatega köökide, garderoobilahenduste ja teiste mööblisüsteemide planeerimiseks ning tellimiseks,“ selgitas Jóhannesson. Ülejäänud 4000 m2 on pühendatud logistilisteks operatsioonideks. Lisaks on väljapanekualal umbes 200 kõige populaarsemat kodusisustustoodet saadaval ka kohe ostmiseks. 

R. Johannessoni sõnul otsib IKEA Eesti meeskonda tööle 30-40 inimest – nii juhti, meeskondade juhte, müügi-, logistika- ja klienditeenindusspetsialiste.


Laadi alla